Leedu ei osale enam Kesk- ja Ida-Euroopa ning Hiina 17+1 koostöös

Ajal, mil Kaja Kallase valitsus on lubanud rajada Tallinn-Helsingi tunneli, mille algatajaks on Peter Vesterbäcka oma kommunistliku Hiina rahadega, tõmbavad teised riigid hoopis suhteid Hiinaga koomale.

Leedu teatas laupäeval, et taandub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina 17+1 koostööformaadist, nimetades seda “lõhestavaks”.

Olles rühmituse liige alates 2012. aastast, julgustas Leedu ka teisi Euroopa Liidu liikmeid formaadist taanduma, sest suhted Hiina ja EL-i vahel halvenevad pidevalt.

“Leedu ei pea end enam 17+1 formaadi liikmeks ning ei osale selles initsiatiivis,” ütles välisminister Gabrielius Landsbergis AFP-le.

Minister nimetas koostööplatvormi EL-i seisukohast “lõhestavaks” ning kutsus EL-i liikmeid üles järgima “suhtluses Hiinaga oluliselt tõhusamat 27+1 lähenemist”.

“Euroopa tugevus ja mõju seisab ühtsuses,” kinnitas Landsbergis. Leedu samm on viimane märk Hiina ja Euroopa Liidu üha halvenevatest suhetest.

Euroopa Parlament hääletas neljapäeval ülekaalukalt EL-i ja Hiina investeeringute lepingu arutamise vastu seni, kuni kehtivad Hiina sanktsioonid Euroopa Parlamendi liikmetele ning teadlastele.

Viimastel kuudel on Leedu teinud ka mitu sammu, mis Pekingit vihale on ajanud, sealhulgas Hiina investeeringute peatamine ning teade kaubandusesinduse avamise kohta Taiwanil, mida Hiina peab oma territooriumi osaks.

Leedu parlament võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka moslemitest uiguuride kohtlemine Hiinas, nimetades seda “inimsusevastaseks kuriteoks” ja “genotsiidiks”.

Lisaks kutsuti resolutsioonis ÜRO-d üles alustama uurimist uiguuride sunnitöölaagrite osas ning Euroopa Komisjonil paluti vaadata üle suhted Pekingiga.

Välisminister Liimets käis veebruaris massilisest vastuseisust hoolimata Hiina egiidi all toimuval 17+1 kohtumisel ja toonitas selle järel, et saavutatud kokkulepe Hiinaga investeerimislepingu osas on hea tulemus ning järgmise sammuna on väga oluline kiire edasiliikumine investeeringute kaitse leppega.

Väidetavalt on Reformierakonnal koostöölepe Hiina Kommunistliku Parteiga, nagu seda on Keskerakonnal Ühtse Venemaaga.