Kui jälgida Leedu tegevust rändekriisis, siis tundub lisaks Visegradi grupi riikidele on tekkinud üks riik, kes üritab tõsiselt rändesurve endalt maha võtta. Eesti ALDE-valitsus alles mökitaks sellises kriisis peakaotanult, leedukad aga on palju ära teinud.
Viimane uudis ütleb, et Leedu pöördus seoses suurenenud pagulastevooluga üle Valgevene piiri ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) poole.
Leedu alaline esindaja Genfis Andrius Krivas saatis kirja ÜRO pagulaste ülemvolinikule Filippo Grandile ja IOM-i peadirektorile António Vitorinole, edastas välisministeerium. Neis kirjades esitatakse teave seadusvastase rände kohta ja palve nendele organistasioonidele tegutseda enda mandaadi alusel.
“Leedu valitsus on veendunud, et Valgevene režiim innustab ebaseaduslikku rännet kunstlikult tagant ja kasutab seda poliitilise relvana Valgevene laialdast inimõiguste rikkumisi arvustava Leedu survestamiseks,” seisis kirjades.
Leedu esindaja palus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil ja IOM-il anda avalik hinnang Valgevene poliitikale ja võtta selle küsimuse arutamine päevakorda. Krivas arutas küsimust ka esmaspäevasel kohtumisel Vitorinoga.
Leedu on aktiivne ka teistel suundadel. Leedu peaminister Ingrida Šimonytė kohtub neljapäeval Ateenas Kreeka peaministri Kyriákos Mitsotákisega, et arutada ebaseadusliku rändega seotud kogemusi ja õppida tundma Kreeka kogemusi.
“Me ei kirjuta alla lepingutele, vaid arutame praktilisi lahendusi, mida Kreeka valitsus kasutas, kui väga lühikese aja jooksul toimus (migrantide) sissevool,” ütles Leedu peaminister enne visiiti.
“Meil on, mida arutada ja mis puudutab meie positsiooni Euroopa Liidus, kuna Kreeka ja Leedu, Poola, Läti ja Eesti – me kõik valvame Euroopa Liidu välispiiri,” märkis Šimonytė.
Leedu delegatsioon tutvub Kreeka kogemustega ebaregulaarse immigratsiooni haldamises, arutab võimalikku ekspertabi ja Leedu piirivalvurite väljaõpet.
Veel varem anti teada, et Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis sõidab teisipäeval Türki ja Iraaki, et arutada võimalusi vähendada ebaseaduslike migrantide voogu ja nende kodumaale tagasi saatmist.
“Täna, täpselt kahe tunni pärast lendan Ankarasse, ja sealt edasi Bagdadi. Mõlemas pealinnas on põhiülesandeks konsultatsioonid rändevoo vähendamiseks ja võimalus migrante tagasi saata, eriti Iraaki,” ütles välisminister seimis ajakirjanikele.
Leedu parlament võttis teisipäeval vastu otsuse, mis tunnistas üle Valgevene piiri tuleva seadusvastase rände hübriidagressiooniks. Otsuses nenditakse, et kolmandate riikide elanike voo seadusvastase Leedu piiriületamise korraldamisega püütakse õõnestada Leedu olukorda.
Leedu seimi kaks komisjoni pöördusid välisministeeriumi poole üleskutsega koostada ettepanekud ja algatada Euroopa Liidu tasemel diskussioon rändepoliitika karmistamiseks. Lisaks alustas Leedu üsna kiiresti piiritara püstitamist ja saatis piirile sõjaväe.
Nagu näha, muutis rändekriis leedukad üliaktiivseks, et saavutada rändesurve lõpetamine. Enamik Lääne-Euroopa riike, näiteks Soome, Rootsi ja Saksamaa, oleks selle peale ainult “avatumaks” muutunud ja päris kindlasti ei reageeriks kriisi korral nii jõuliselt Kaja Kallase korruptsioonivalitsus.
Siseminister Kristian Jaani andis neljapäeval valitsuskabinetile ülevaate ebaseadusliku rände olukorrast Leedu-Valgevene piiril ning politsei- ja piirivalveameti tegevustest massilise sisserände ennetamiseks. Paraku ei ärata need tegevused erilist optimismi, sest juhtmõtteks on “mõned lisapatrullid”. (BNS-UU)