30.04.2024
Ka Eestis pakuti ühe variandina välja seniste raudteeliinide kasutamist. Pilt on illustratiivne.
Kugi Eestis väidetakse, et suur osa inimestest olevat Rail Balticu poolt, on enamikule sellest ilmselt täiesti suva ja välja astuvad vaid aktivistid, kes näevad selles ülikallist loodust hävitavat monstrumit. Leedukad on aktiivsemad, kusjuures ka nemad näevad võimalusi odavamates variantides – nagu EKRE pakkus omal ajal välja, et kui, siis tehtagu trass juba olemasoleva infrastruktuuri baasil.
BNS kirjutab: “Leedu Panevėžyse rajooni elanikud protestivad teisipäeval Vilniuses presidendikantselei hoone juures Rail Baltica raudteeprojekti arendajate pakutud Panevėžyse ristmiku ehitusotsuste vastu.
See sõlmpunkt koosneb rahvusvahelisest jaamast linna lääneosas ja täiendavast 23-kilomeetrisest linna läbivast raudteelõigust.
Panevėžyse rajooni avalike huvide kaitse rühma esindaja Tomas Rutkauskase sõnul on rühm vastu raudteesõlme rajamise koha “arulagedale” valikule, mis rikub seadusi, põhiseadust ja on vastuolus avalike huvidega.
“Näeme (projektilahenduste – BNS) teisi võimalusi, mis on palju odavamad, mõistlikumad, majanduslikult põhjendatumad ja kindlasti ühiskonnale vastuvõetavamad,” ütles Rutkauskas BNS-ile.
Elanikud kardavad, et raudtee rajamisel lammutatakse mitukümmend elumaja, samuti teeb neile muret kultuuripärandi objekti – kitsarööpmelise raudtee saatus.
Rutkauskas ütles, et Vilniuse linnapea andis loa protestiks, milles osaleb mitte rohkem kui 50 inimest.
Mullu Panevėžyse piirkonnas Rail Baltica arendamise üle otsustamisel esitati avalikkusele kolm varianti. Kahe odavama, 69 miljonit eurot ja 73 miljonit eurot maksva variandi kohaselt oli ette nähtud üks raudteeliin, mis kulgeb Panevėžyse kõrvalt ja jaam asub Gustoniai linnas, ilma täiendava linna läbiva lõiguta.
Ühte odavat varianti toetavad ka Panevėžyse rajooni elanikud.
Rail Baltica ühendab Tallinna, Pärnut, Riiat, Panevėžyst, Kaunast, Vilniust ja Varssavit, selle Leedu lõigu pikkus on 392 kilomeetrit. Balti riike Euroopaga ühendav Rail Baltica projekt peaks transpordiministeeriumi teatel valmima 2030. aastal.”