14.01.2024
Leo Kunnas
Eesti paneb riigikaitsesse sel aastal esimest korda rohkem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kolonel reservis Leo Kunnase hinnangul on Eestil kiiresti vaja tugevdada suurtükiväge ja pioneeriteenistust.
Aktuaalne Kaamera uuris, kuidas Ukraina abistamisega ise mitte kuivale jääda.
“Me oleme Ukraina abistamiseks andnud ära umbes protsendi ulatuses SKT-st sõjamaterjali. Ja meil on valitsusel plaan anda ära nelja aasta jooksul veel 0,25 protsenti SKT-st aastas,” sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, kolonel reservis Leo Kunnas (EKRE).
Meie praegused vajadused on suuremad kui mõni aasta tagasi veel plaani võeti. Need lähtuvad Venemaa plaanidest meie piirkonnas, ka seoses Soome astumisega NATO-sse.
“Selles valguses, mida nüüd Venemaa teeb – ta loob meie regiooni armeekorpuse, mitu uut diviisi. Me peame sellele vastama. /…/ Meil on viivitamata vaja tugevdada suurtükiväge. Me ei saa minna potentsiaalsesse sõtta 24 või 36 relvasüsteemiga,” kommenteeris Kunnas.
Lisaks suurtükkidele tõi Kunnas näitena miinid ja muu pioneerivarustuse, mis võimaldaks vastase liikumist takistada juba piiril.
“Pioneeriteenistus on teine nõrk koht, kui me räägime üldse ka kaitserajatistest, võimalikest kaitseliinidest ja kaitsetegevusest võimalikult piirile lähedal,” selgitas ta.
Venemaa kulutab kolmandiku oma riigieelarvest sõjalisele võimsusele. Lääs rohkem räägib vajadusest kulutusi suurendada. Kuid võib oodata, et siseneme võidurelvastumise ajajärku. Ukraina kogemus näitab, et lääne üks nõrgemaid kohti on laskemoona tootmine, vahendas ERR.
“Ma kardan, et lähema 20 aasta perspektiivis oleme puhtalt sunnitud kokku 20-30 protsenti SKT-st laenama selleks, et riigikaitset hoida nõuete tasemel,” tõdes Kunnas.
NATO riikide võrdluses on Eesti üks kõige rohkem riigikaitsesse panustav riikidest. Eelmise aasta NATO statistikas olid üle kolme protsendi SKT-st kaitsekulud vaid kolmes riigis – Poolas, USA-s ja Kreekas. Järgnesid Eesti, Leedu ning Soome.
Allikas: ERR