15.04.2023
Leo Kunnas
Venelased on suutnud Bahmuti linnas pidevalt edasi liikuda, kui palju neil selleks veel jõudu võib olla ja mis toimub mujal rindel, sellest rääkis Postimehe „Sõjastuudios“ Riigikogu liikme ja sõjanduseksperdi Leo Kunnasega (EKRE).
Ta räägib, et kui vaadata viimase viie kuu sõjategevust, siis venelased ei ole suutnud eriti kuhugi edeneda.
Soledari-Bahmuti suunal on Vene pool suutnud viie kuuga umbes 35 kuni 40 kilomeetri laiusel lõigul tungida peale 7 kuni 8 maksimaalselt 15 kilomeetrit. Ka Avdijivka piirkonnas on nii põhjas kui lõunas maksimaalselt 10 kilomeetri laiusel rindejoonel tungitud peale umbes 7–8 kilomeetrit ehk kogu sõjategevuse viimase viie kuu jooksul on liikumine toimunud väiksemal alal kui 1000 ruutkilomeetrit. Nii et Vene pool ei ole suutnud selle ajaga hõivata isegi 1000 ruutkilomeetrit. Võrdlusena võib siia tuua, et kui venelased alustasid eelmise aasta 17. aprillil pealetungi Donbassi põhjaosas, suutsid nad 6. juuliks vallutada umbes 3000 ruutkilomeetrit ja kui meenutada ukrainlaste kõige suuremat vastupealetungi, mis toimus 6.–12. septembrini, siis Ukraina pool suutis vallutada kuue ööpäevaga pea 10 000 ruutkilomeetrit.
Mastaabid on olnud selles sõjas hoopis suuremad, nii et tuleb tõdeda, et Vene pool ei saavutanud oma eesmärke, talvepealetung on läbi kukkunud ja Ukraina poolele tekivad eeldused oma pealetungi alustamiseks kusagil hiliskevadel või varasuvel ehk siis kõige varem mai lõpus või juuni alguses.
5 pilti
Koht, kus venelased mõningal määral edasi liiguvad, on Bahmut.
Bahmutis on viimase kahe nädala jooksul olnud mõnisada meetrit edasiliikumist, ukrainlaste käes on osa kesklinnast ja linna lääneosa, Vene pool on hõivanud kvartaleid linna põhjaosas, idaosas ja lõunaosas. Samas ei ole venelased suutnud põhjas ega lõunas läbi murda. Ehkki tugevasti on üritatud, ei ole saavutatud mingit edu.