27.04.2022
Leo Kunnas
Ukraina peaminister ütles oma järjekordses pöördumises, et Ukraina võit venelaste üle on vältimatu. Kas sellest võib välja lugeda, et ukrainlased valmistuvad jõulisemaks pealetungiks, sellest räägiti Postimehe sõjastuudios reservkolonelleitnandi ja Riigikogu EKRE saadiku Leo Kunnasega.
Miks ei ole venelased suutnud intensiivistada sõjategevust Ida-Ukrainas, kuigi seda eeldati, kui nad riigi põhja osast tagasi tõmbusid?
Leo Kunnas: Jaa, rindejoon püsib seal endisel kujul. Vene pool on küll saavutanud väikeseid sissemurdeid Izjumist lõunasse, 5 kilomeetrit siin, 10 kilomeetrit seal, peetud on ka lahinguid sealsete linnade päras. Venelased on püüdnud nii Izjumi suunast kui idast peale tungida, aga see ei ole õnnestunud.
Vene vägede suurem kontsentratsioon ongi Izjumi piirkonnas, aga kuna ilmastik ei ole hetkel soodne ja arvestades, et suur pealetung pidi algama 19. aprillil, aga täna on juba 26. aprill, siis tuleb tõdeda, et midagi otsustavat pole saavutatud. Ukraina pool on suutnud vastu pidada ning mingist suurest pealetungist praegu rääkida ei saa.
Ukraina luure on mures selle pärast, et Vene pool koondab vägesid Zaporižžjast lõunas ja üritab sealt pealetungi Zaporižžja suunas ning samuti koondatakse vägesid Krivõi Rihi linna lähistel. Ukraina pool oletab, et venelased üritavad sealt pealetunge nendele linnadele. Hersoni suunas on ukrainlased teinud väiksemaid taktikalisi vasturünnakuid.
Harkivist idas on ukrainlased samuti suutnud vasturünnakutega mõningast taktikalist edu saavutada. Samas tervikuna püsib seis üsna muutumatuna. Azovstali tehase ümber käib lahingutegevus edasi, hoolimata sellest, et Putin justkui käskis selle lõpetada.
Kas Lavrovi väljaütlemine, et Venemaa ongi juba sisuliselt sõjas NATOga ja see toob kaasa tuumasõja ohu, on lihtsalt sõnum Ukrainat abistavatele lääneriikidele?
See on sõnum, selge sõnum, et ärge aidake Ukrainat, see on platnoilik hirmutamine. Kui Putin on ennast sellise platnoiliku juhina kvalifitseerinud, siis ta ka neid võtteid kasutab. Kui teine pool tõesti tõmbub kössi ja mõtleb, et ma nüüd allungi sellele, siis nii lähebki.
Millised on venelaste võimalused kusagil edu saavutada, kas nad peavad siis mõnes kohas taas järele andma?
Vene pool on juba rindejoont õgvendanud, kui vaadata Põhja-Ukrainat siis neljast oblastist. Osalt Ukraina vastupealetungi tulemusena ja venelaste suurte kaotuste tõttu, aga osalt ka tagalas toimuva partisanivõitluse tõttu. Ukraina saavutas operatiivtaseme edu ka Mõkolajivi oblastis, kus Vene väed olid tunginud kolme teed mööda Mõkolajivist põhja ja ähvardasid juba Odessa suunda.
Kui küsida, mis saab edasi, siis ega Venemaa poliitilised eesmärgid jäävad ju muutumatuks ja eks nad mõned rahvavabariigid tahavad 9. maiks välja kuulutada.
Eile võeti Hersonis üle linnavalitsus, kas seal võibki tulla üks esimesi referendumeid, mille tulemusena kuulutatakse välja rahvavabariik?
Hersonis on see tõenäoline, sest valdav osa selle territooriumist on venelaste käes, siin on ainult väike osa, mis on veel ukrainlaste valduses. On väga tõenäoline, et seda rahvavabariiki üritatakse seal veel enne 9. maid pidulikult välja kuulutada, et vähemalt mingist edust raporteerida.
Kus ukrainlased võiksid lähiajal mingeid territooriume tagasi võtta?
Ukraina on operatiivtasandi vasturünnakuid juba teinud, aga eks neil raskemad ajad seisavad ees. Kui maa taheneb, siis on venelastel võimalus hargneda, aga loodetavasti on ukrainlased saanud selleks ajaks lääneriikidelt lubatud relvasaadetised kätte ja on selliseks sündmuste arenguks valmis.
Ukraina pool küll varjab oma plaane hästi ja ega me sellest väga midagi ei tea ja ei peagi teadma, aga ma ise oletan, et igas Ukraina oblastis on moodustatud vähemalt üks territoriaalkaitse brigaad ning suuremates linnades rohkemg ning nüüd on neid arvatavasti nihutatud riigi põhjaossa, katmaks piirialasid, sest me ju ei tea, kas venelased üritavad seal uut pealetungi.
Kui palju lääneriikide lubatud relvastusest võiks ukrainlastel juba käes olla?
No ilmselt on seda relvastust viimasel ajal üsna palju kohale jõudnud, sest ega muidu Vene pool poleks viimase paari päeva jooksul andnud raketilööke raudteesõlmedele Kesk-Ukrainas, just raudteejaamadele ja elektri alajaamadele.
Raudteevõrk on paljuski elektrifitseeritud ja nad ilmselt lootsd lõigata Lääne-Ukraina raudteevõrgu Ida-Ukraina omast ära, et nii abi kui Ukraina üksusi ei oleks võimalik läänest itta tuua. Varem venelased raudteevõrku ei rünnanud, aga nüüd on hakatud seda tegema.
Allikas: Postimees