19.07.2019
Tartu Ülikooli ajakiri analüüsib, kuidas ja miks tekivad libauudised, mis imbuvad sotsiaalmeediast ka peavoolumeediasse.
Professionaalse meedia valeinfo levitamise ohvriks on langenud ka rahvuskonservatiivid, kus kõige värskem näide on Mary Jordan-Krossi juhtum: tema sihilikult pahatahtlikku väljamõeldist levitas sotsiaalmeedias Karoli Hindriks, mille peaaegu kõik uudiskanalid puhta kullana võtsid ja kindlas kõneviisis levitasid, millest omakorda võtsid tuld kommentaarid kuni sotsidest ministriteni Katri Raiki ja Indrek saareni välja.
Teabe paljususe kasvades on üha olulisem elanike oskus sõeluda usaldusväärse teabe seast välja ebausaldusväärne. Samas on oluline vaadata ka seda, kuidas levivad valeinfot sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Juba 2016. aastal selgus uuringust, et peaaegu pooled eurooplased hoiavad end uudistega kursis sotsiaalmeedia kaudu.
Kõnealune Oxfordi Ülikooli uuring ei näidanud meediakirjaoskuse hüppelist arengut.
Valeuudiste termini (ingl fake news) lõi Kanada ajakirjanik Craig Silverman 2014. aastal ning see hakkas üpris kiiresti levima. Kaks aastat hiljem, Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste ajal saavutas see sõna oma kuulsuse tipu.
Postimehe ajakirjanik Holger Roonemaa, kes alles äsja avaldas oma arvamuses EKRE kohta desinformatsiooni, soovitab sõnastada oma mõtted nii, et need ei mõjuks kellegi maailmapildile ähvardavalt, tuues näiteks praegu on Eesti tekkinud suur vastandumine rahvuskonservatiivide ja sotsiaaldemokraatide vahel ning tihti kiputakse üksteist halvustama.
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistrant Maia Klaassen otsis oma bakalaureusetöös selgitust sellele, kuidas levivad valeinfot sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias ning millised on asjatundjate selgitused selle nähtuse tekkepõhjustele.
Klaasseni tööst selgus, et Eestis leidub valeuudiste levikut soodustavaid tööpraktikaid, näiteks refereerimist ehk allikapesu, reklaamlugude ja pressiteadete avaldamist uudise vormis ning sensatsioonilisusele rõhumist.
UU