Ajal, mil Ukrainas möllab sõda, leiab osa eurooplastest aega tegeleda teisejärguliste teemadega. Alljärgnevalt kaks uudist nädalavahetusel toimunud protestidest.
Tuhanded inimesed kogunesid laupäeval Itaaliasse Firenze linna, et avaldada toetust Venemaa rünnaku alla sattunud Ukrainale, kokkutulnuile esines Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.
Santa Croce basiilika juures asuv väljak muutus vikerkaarevärviliste rahulippude mereks, millele oli lisatud Ukraina riigilipu sinist ja kollast.
Suurel ekraanil edastatud pöördumises rääkis Zelenskõi rahvahulgale, et tema riiki pommitatakse “24 tundi ööpäevas”, sihikule on võetud koolid, haiglad ja elurajoonid, “isegi kirikud”.
Meeleavalduse korraldas Firenze linnapea Dario Nardella, kes on ka 38 riigis enam kui 200 linnast koosneva võrgustiku Eurocities president.
Prantsusmaa linnades avaldas Ukraina rahva toetuseks meelt ligi 10 000 inimest.
Pariisis kogunes Venemaa sissetungi hukka mõistma tuhatkond inimest, paljud kandsid sinist ja kollast Ukraina lipu värvi rinnamärki. Mõnel olid käes plakatid, mis kutsusid üles Venemaa naftat ja gaasi boikottima.
Läinud nädalavahetusel tuli Prantsusmaa tänavaile Ukrainat toetama üle 40 000 inimese, sealhulgas 16 000 Pariisis.
Samas on eurooplastel aega ka teistsugusteks protestideks
Kümned tuhanded inimesed avaldasid laupäeval kogu Prantsusmaal meelt, et tõmmata järgmisel kuul toimuvate presidendivalimiste eel rohkem tähelepanu kliimakriisile.
“Vaadake üles,” seisis ühes hiiglaslike oranžide tähtedega meeleavaldajate plakatil Pariisis. Tegemist on viitega Netflixi hitile “Don’t Look Up”, milles komeedi avastanud astronoomid üritavad asjatult panna poliitikuid ohtu tõsiselt võtma. “Millal me sellest räägime?” seisis veel ühel plakatil.
Aktivistid kutsusid poliitikuid üles seadma planeedi kaitsmise prioriteediks.
Kliimakriis hõlmas 28. veebruarist 6. märtsini toimunud valimiskampaania meediakajastustes vaid 1,5 protsenti kõneainest, selgus kliimaõigluse vabaühenduste värskest uuringust.
Korraldajate sõnul oli meeleavaldajaid üle kogu riigi 80 000, sealhulgas 32 000 inimest Pariisis. Siseministeeriumi andmeil aga oli osalejaid umbes 40 000, kellest 11 000 pealinnas.
Põhja-Lille’i linnas kirjeldas 34-aastane Lydie Lampin Bernand kliimakriisi “hullema kui kriitilisena”. “Peame kaitsma maad, mille jätame oma lastele”, lisas ta, kuid poliitikud ei ole seni näidanud, et suudavad väljakutsega toime tulla. (AFP-BNS)
Praegu on vaja peatada Putini sõda, mitte levitada kliimahüsteeriat
USA presidendi Joe Bideni kliimasaadik John Kerry väljendas hiljuti muret, et Ukraina sõda viivat tähelepanu kõrvale kliimavõitluselt, mis on erakordselt kummaline seisukoht, vasakliberaali jaoks siiski mitte.
Ukraina sõja lõpetamine ja agressori peatamine on esmatähtis seetõttu, et kui kaob selline ülemaailmset mõju avaldav konflikt, siis vabanevad ka aeg ja vahendid kliimameetmete jaoks.
Ukraina sõda ise ongi keskkonnakatastroof, sest venelased on puruks pommitanud torujuhtmeid ja kütusehoidlaid ning tulistanud tuumajaamu ja jäätmehoidlaid – sõja lõpetamine on ka keskkonna ja kliima päästmine.
Kui need protsessid, millele Kerry tähelepanu nõuab, on aeglased ja inimohvrid looduskatastroofidest ei tulene kurjusest, siis sõjaohvreid lisandub iga tunni ja päevaga ning tapatalgud õhutavad inimlikku kurjust.
Gretathunberglik kliimavõitlus tuleb praegu üldse kõrvale heita ja kõigepealt peatada Venemaa agressioonist lähtuv saatanlik kurjus. Vasakliberaalsete lollustega saab tegelda ka pärast sõda.
UU