15.05.2020
Vabaühendused jätavad isegi kokkukorjatud migrante vedanud paadid merre ulpima.
Liberaalsele maailmale näib olevat võimatu selgeks teha, et mistahes migratsioon ei saa kulgeda kõige hädaohtlikumaid teid pidi, massiliselt seadusi rikkudes ja inimkaubandust rikastades.
Endiselt nõutakse rändeteede lahtihoidmist ja migrantidele inimõigust surra Vahemere voogudes. Pole kuulda, et ÜRO või mõni muu vasakliberaalide mõjutatud organisatsioon oleks rände sihtriikides levitanud üleskutset hoiduda ebaseaduslikest ja ohtlikest rändevariantidest – pigem õhutatakse niiöelda seitsme maa ja mere taha minema.
AFP kirjutab, et iga päevaga asub Euroopa poole teele üha rohkem migrante, kuid Euroopa on sadamad sulgenud ja merel ei päästa ohtusattujaid ükski humanitaarlaev – aktivistid kardavad, et koroonakriisi varjus leiab Vahemerel aset tragöödia, mida keegi ei näe.
Seda tragöödiat oleks ammugi võimalik pisendada või ära hoida, kui migrantidele juba varakult selgeks teha, et merekõlbmatutes paatides merele minek on potentsiaalne enesetapp, lisaks ka arvukaid seadusrikkumisi põhjustav.
Viimastel nädalatel on Euroopasse jõudnud käputäis migrante. Eelmisel nädalavahetusel randus Itaalias 79 inimest, kuid Itaalia ei lubanud juba enne koroonapandeemiatki eraalustel migrante kaldale tuua, vahendab AFP. Rahvusvahelised organisatsioonid ja vabaühendused tõdevad, et olukord on troostitu, sest eelmisest nädalast on kõik päästeoperatsioonid lõppenud.
“Kui merel abi ei ole ja riigid venitavad päästmise ja inimeste kaldale lubamisega, jõuame väga tõsisesse humanitaarolukorda,” hoiatas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) Vahemere keskosa erinõunik Vincent Cochetel. Tema hinnangul on selles piirkonnas jaanuarist alates surma saanud 179 inimest.
Itaalia ja Malta sulgesid aprilli algul pandeemia tõttu sadamad. Samal ajal tegutses merel kaks päästelaeva: Saksa vabaühenduse Sea-Eye alus Alan Kurdi ja Hispaania organisatsiooni Maydayterraneo käsutuses olnud Aita Mari. Itaalia rannavalve on nüüdseks sundinud mõlemad tehnilistele probleemidele viidates maale jääma.
Ilmselgelt pole tegu mitte ebainimlikkusega, vaid rahvasteränne pandeemia ajal ongi ohtlik ja see tuleb kindlasti kasvõi haiguse levikut silmas pidades lõpetada. Vasakvalitsusega Itaalia taaselustas enne pandeemiat massimigratsiooni oma vetes, seega ei saa vasakliberaalid neid kuidagi “rassismis” süüdistada, tegu on paratamatusega, millega libahumanistid leppida ei suuda.
Cocheteli sõnul on olukord täbar, sest Liibüast üle mere teele asujate hulk on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes peaaegu neljakordistunud. Jaanuarist aprilli lõpuni üritas Euroopasse jõuda 6629 inimest. Kahekordistunud on ka Tuneesiast Euroopasse pürgijate arv. Samas on alates märtsi algusest Tuneesias tuvastatud 1032 koroonaviiruse juhtu, nende seas 45 surma.
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) hoiatab, et Vahemere keskosa on kõige ohtlikum mererändetee maailmas. “Praeguses kontekstis on kasvanud oht, et rahvusvahelise kogukonna silme alt eemal toimuvad nähtamatud laevahukud.”
Seda enam on põhjust algatada suurem operatsioon, tegemaks migrantidele selgeks, et rändlemine ei saa toimuda sellisena, nagu see praegu käib.
Prantsuse, Itaalia, Hispaania ja Saksa siseminister nõuavad Euroopa Komisjonile saadetud ühiskirjas migrantide merelt päästmiseks solidaarsusmehhanismi loomist, jätkab AFP. Merel ootab samal ajal kahel turismialusel Euroopa kokkulepet ja humanitaarabilaevu 162 migranti.
Seega pole liberaalne Euroopa ka pandeemiast, inimkaubanduse õitsengust, Vahemerel surmasaanute arvust ega Euroopa võimetusest migrante majutada midagi õppinud – Marrakechi rändepakt õitseb oma täies ilus, ja oodata on uut migrandisokutamist.
Kõigi Sahara kõrbeliivades või Vahemere voogudes hukkunute surm on ka vabaühenduste ning liberaalse Euroopa hingel, ja seda ei saa kuidagi eitada – just tänu neile minnakse surmateedele. (AFP-BNS-UU)