19.12.2022
Türgi president Tayyip Erdogan ei anna Rootsile ja Soomele NATO-sse pääsuks enne rohelist tuld, kui on oma teisitimõtlejad Põhjamaadest kätte saanud.
Enne parempoolse valitsuse võimulepääsu oli multikultuurseks muudetud Rootsi pikka aega avatud kõikvõimalikele migrantidele, kõrvuti tõeliste abivajajatega voolasid paraku riiki ka kurjategijad ja terroristid-vabadusvõitlejad (olenevalt sellest, kuidas keegi neid näeb) ning nüüd on riik raskes olukorras – NATO liige Türgi nõuab oma opositsionääride väljaandmist, ähvardades muidu blokeerida kahe riigi pääsu sõjalisse allianssi.
Autokraatiasse vajuv Erdogani-Türgi tahab Rootsist kätte saada kurdi vastupanuvõitlejaid, keda ta peab terroristideks, ning opositsioonilise Güleni liikumise inimesi ning Rootsi on nüüd lõhkise küna ees – NATO-sse pääsemiseks tuleb türklastele kuidagi vastu tulla. See aga on raske, sest tuleb teha põhjalikud ümberkorraldused “feministlikus” välispoliitikas ning loobuda ka kõigi kahel käel vastuvõtmisest.
Hiljuti võimule tulnud parempoolne valitsus on lubanud Rootsi Demokraatide toel märgatavalt karmimat migratsioonipoliitikat ning ka “feministlikust” välispoliitikast lahtiütlemist, kuid sealne ühiskond on endiselt täis “sallivuslasi”, kes on valmis kasvõi lennukeid kinni pidama, et ainult kedagi välja ei saadetaks (nagu tegi üks tudengineiu väljasaadetava afgaani puhul).
Igal juhul on Rootsi suhteliselt plindris, sest ülimalt leebet migratsioonipoliitikat on aastaid aetud, nüüd aga ei saa selle muutmise vajadusest üle ega ümber, miski tuleb loovutada. Esialgu vastuolud püsivad.
Rootsi ülemkohus tõkestas esmaspäeval paguluses elava Türgi ajakirjaniku väljaandmise, mis on Ankara üks tingimus Stockholmi NATO-liikmesuse ratifitseerimiseks.
Kohus leidis, et endise päevalehe Zaman peatoimetaja Bülent Keneşi väljasaatmisel on “mitu takistust”, ning mainis süüdistuste poliitilist laadi ja Keneşi põgenikustaatust Rootsis.
Türgi süüdistab ajakirjanikku seotuses 2016. aasta katsega kukutada president Recep Tayyip Erdoğani. Kohtunik Petter Asp ütles avalduses, et osa Türgi esitatud süüdistustest ei ole kuriteod Rootsis. “On oht tagakiusamisele, mis on seotud selle isiku poliitiliste veendumustega. Sestap ei saa väljaandmine aset leida,” ütles ta.
Keneş, kes töötab Stockholmi Vabaduskeskuse heaks, rõhutas, et tema vastu esitatud süüdistused on “Erdoğani režiimi fabritseeritud”. Paguluses elav ajakirjanik on ainus, keda Erdoğan on konkreetselt esile tõstnud nende isikute seas, kelle väljaandmist Ankara Rootsilt taotleb.
Sarnaste probleemidega maadleb ka teine migrandisõbralik Põhjamaa-riik Soome. (BNS-UU)