10.01.2023
Läti sõdur Skede laskealal.
Ukraina sõjal on ka varjatum pool: meedia ei kirjuta sellest, et lisaks ukrainlaste kehvapoolsele ja sageli vastumeelsele varustamisele relvadega on eriti Lääne-Euroopa ühiskonnas laialt levinud igasugune soovimatus üldse sõdida. Oma osa on nii heaoluühiskonna mugavustsoonil kui ka sellel, et liberaalses ühiskonnas on meestest patsifistlikud “feministid” kasvatatud. Selline mentaliteet aga levib edasi, muuhulgas ka Baltikumi.
Lätis jääb järjest vähemaks inimesi, kes oleks valmis hakkama elukutseliseks sõjaväelaseks, ütles kaitseminister Ināra Mūrniece teisipäeval teleusutluses.
Tema sõnul on tunne, et kutseliseks sõjaväelasteks saada soovijate arv väheneb. Mūrniece tõi välja, et see mure ei vaeva ainult Lätit, vaid ka teisi riike. Üks lahendusi puuduvate inimeste leidmiseks on riigikaitseteenistus.
Kutselise teenistuse kodanike silmis köitvamaks muutmiseks ja lisainimeste meelitamiseks käib töö sõjaväelaste palga tõstmise nimel. Erilist tähelepanu pööratakse inimestele, kes alustasid oma karjääri hiljuti.
Ajateenistusest rääkides ütles Mūrniece, et selle kasutuselevõtt viibib pool aastat. “Kontseptuaalne lähenemine ei ole muutunud, kuid töötasime välja 16 ettepanekut, mis selgitavad kodanikele selle eelnõu olemust, et seda ei tõlgendataks valesti,” ütles Mūrniece.
Kaitseministeerium kavandas varem, et 2023. aasta teises pooles kutsutakse 18-19-aastased Läti kodanikud vabatahtlikku ajateenistusse ning puudu jääv arv inimesi kutsutakse kohustuslikus korras.
Ajateenijate hulka plaaniti suurendada viie aasta jooksul järk-järgult ning vajaliku raha eraldamise korral plaaniti alates 2028. aastast ajateenistusse kutsuda 7500 Läti kodanikku aastas. (BNS)
Loe ka Saksa Bundeswehri nõrkusele lisandub sakslaste tahtmatus üldse sõtta minna