MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi viimasest küsitlustest selgub, et 72% vastajatest toetaks seda, kui kohalikel valimistel oleks valimisõigus ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles tulemusi kommenteerides, et kolmandate riikide (st mitte Eesti või mõne teise Euroopa Liidu riigi) kodanikke, ennekõike Venemaa kodanikke, elab Eestis püsivalt umbes 70 000. Kas nad peaksid saama Eesti riigi valitsemises osaleda läbi kohalikel valimistel hääletamise – see on kõneainet pakkunud juba mõnda aega ning on viimastel nädalatel uuesti päevakorda kerkinud. Valijaskond üldiselt selle poolt, et kolmandate riikide kodanikud ei peaks praeguses olukorras Eesti riigi valitsemises osalema.
Alati Eesti asja eest väljas olev Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ainsa erakonnana seda meelt, et valimisõigus võetaks ära kõigilt mittekodanikelt, mitte ainult venelastelt. EKRE viis selle eelnõu hiljuti ka riigikokku, kuid ükski teine erakond seda ei toetanud.
Küsitluses esitati kolmandate riikide valimisõiguse teemal esitati järgmine küsimus: „Kas Teie toetate ettepanekut, et kohalikel valimistel oleks valimisõigus ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel ning kolmandate riikide kodanikel valimisõigust ei oleks? Praegu saavad kohalikel valimistel hääletada kõik Eesti alalised elanikud sõltumata kodakondsusest ning Riigikogu valimistel ainult Eesti kodanikud.“ 72% vastajatest ütles „Jah“ või „Pigem jah“, 22% „Pigem ei“ või „Ei“ ning 6% „Ei oska öelda“.
“Valijaskond üldiselt toetab aga kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse ära võtmise ideed vägagi ülekaalukalt. Toetus sellele on rohkem kui 70%,” ütles Mölder.
Norstati küsitlus viidi läbi 20.-21. märtsini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1002 vastajat.