24.09.2023
Anti Poolamets Raplamaal
22. septembril tähistati mitmel pool üle Eesti vastupanuvõitluse päeva. Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE) märkis, et vastupanuvõitluse päev möödus liigutavate mälestushetkedega.
Anti Poolamets: “Suuremad mälestustseremooniad toimusid Metsakalmistul Otto Tiefi valitsusliikmete hauaplatsil, Rapla kirikus ning Raplamaal Sikeldi veski juures Otto Tiefi valitsuse riigisekretäri Helmut Maandi kodutalus, kus olen pildil Helmut Maandi poja Jaak Maandiga (fotol).
Asetasin ka lilleoksa Hiiu jaamahoone juurde. Hiiu raudteejaama all asunud varjendis langesid 22. septembril vene sõdurite kätte soomepoisid, 19-aastane Karla Jäetma ja 18-aastane Väino Kruusement, režissöör Arvo Kruusemendi vanem vend. Arvo Kruusement rääkis mulle oma venna hukkumisest järgmist: Kui jalgrattaga Tallinna kesklinna poolt Nõmmele kihutanud omakaitsemees jõudis jalgrattaga Pitka võitlusrühma meeste juurde ning teatas, et venelased on just Toompea tornist sinimustvalge alla tulistanud, otsustas üks jagu võitlejaid spontaanselt lahingusse minna. Selleks ronisid võitlejad puude otsa, et vastast hästi märgata ning vene tankide saabudes hävitasid nad püssitulega tankidel olnud Punaarmee võitlejad. Kui Jäetma sai haavata, toimetas Väino Kruusement haavata saanud kamraadi Hiiu jaamas asunud varjendisse, sest sealt sai sidumismaterjali. Kui nad olid varjendist väljumas, sattusid neile peale punaarmeelased, kes viisid Hiiu kalmistu aia äärde ning hukkasid mõlemad kuklalaskudega. Alles mitu päeva hiljem sai kalmistuvaht nad maha matta. Jaanuaris 1945 kaevas Arvo Kruusement koos enda isa ning Jäetma isaga langenud poisid välja ning viisid nad reega kodukalmistule. Jäetma põrm viidi Järva-Jaani ja Väino Kruusement Kadrina kalmistule, kus viidi läbi kiriklik matus.
Helmut Maandil õnnestus ainsana Tiefi valitsuse liikmetest Rootsi pääseda. Helmut Maandi poja Jaak Maandi sõnul jäi ta Läänemaa rannale pääsemisvõimalust ootama ning lõpuks see avaneski, sest mitmed paadid ei läinud vene vägede randa saabudes tormise ilma tõttu teele. Kui Helmut oli kohalike elanike soovitusi järgides kilomeetreid läbi madala vee kõndides väikestele laidudele jõudnud ning mõne päeva pärast peale valitsuse laialiminekut Põgari palvemajas väikse paadiga Rootsi poole teele asunud, kohtas ta lõpuks Soela väinas Tiefi valitsuse jaoks saadetud kiirkaatrit. Kuna valitsuse liikmeid ei olnud enam peale võtta, korjati lähedastelt laidudelt veel mõned inimesed ning kihutati Rootsi suunas. Maandi võttis kaasa ainsa eksemplari säilinud Riigi Teataja numbri, mis oli dokumentaalseks tõendiks Tiefi valitsuse loomise kohta ja aluseks õigusliku järjepidevuse kandmisele.”
Raplamaa Sõnumid kajastas ka sündmust Sikeldis:
Raplamaal, Sikeldi tuuleveski jalamil avati infotahvel endisele riigisekretärile Helmut Maandile, kelle sünnikodu asub just seal.
Kui veel kümmekond aastat tagasi pöörati vastupanuvõitluse päevale võrdlemisi vähe tähelepanu, siis iga aastaga hakatud seda aina suuremalt tähistama. Raplas sai vastupanuvõitluse päeva tähistamine alguse kirikus toimunud jumalateenistusega. Selle käigus luges endine riigisekretär Uno Veering ükshaaval ette kümne Eesti valitsuse ministri nimed, kelle määras 18. septembril 1944 ametisse peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Igaühele neist süütas küünla Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk, kes õnnistas sisse ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Rapla Ühenduse lipu.
Kirikust suunduti Sikeldi tuuleveski juurde infotahvli avamisele. Juba varasemast ajast asub Sikeldi tuuleveski juures Helmut Maandile pühendatud mälestuskivi ning nüüd lisandus sellele stend.
Sõnavõttudega esinesid Rapla vallavanem Gert Villard, riigikogu liige Anti Poolamets (mõlemad EKRE), Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder.