“Pärnumaale ja Liivi lahte plaanitavate hiigeltuuleparkide arengut tuleks lihtsustada ja kiirendada. Pärnust võiks kujundada vesiniku-, biometanooli- ja väetistetehaste ning kaitsetööstusparkide keskuse.” Nii saab kokku võtta Pärnu linnapea artikli “Tuuleenergia puhuks Pärnumaa kiirele kasvule” (Pärnu Postimees, 08.01.2025).
Hea on teada, milline on linnapea visioon meie kodulinnast – kergekäeliselt anda investoritele ära oma maa- ja mereala, kes väidetavalt siia siis raha ja õndsuse toovad.
Meie väikesele maale ja merele plaanitakse maailma suurimaid turbiine, millede kasutamise kogemus inimkonnal puudub. Samuti ei ole selged nende mõjud. Aegade algusest saadik pole loodud sellist visuaalset reostust, mida gigantsed turbiinid ja nendega kaasnevad kõrgepingeliinide ning alajaamade rägastikud endast kujutavad.
Kaalul on meie elukeskkond, tervis, meelerahu, loodus, kinnisvara hinnad ja Pärnumaa majandus- ning turismisektor laiemalt. Kergekäeliselt ei saa anda siin ühtki lubadust vaid kõiki neid aspekte tuleb arvestada, uurida ning investorite tellitud uuringuid kriitiliselt analüüsida.
Tänaseks on valminud Liivi lahe meretuulepargi ühe osa hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH), mis on koostatud juhtekspert Veronika Verši (Skepast&Puhkim OÜ) juhtimisel. See puudutab Kihnu külje alla planeeritava meretuulepargi üht osa kolmest.
Töö käigus on valminud pea kolmesajaleheküljeline keskkonnamõju hinnang, millele lisanduvad sadu lehekülgi uuringuid:
-Veealuse müra ja infraheli uuring
-Vibratsiooniuuring
-Geoloogia ja põhjasetted
-Veekvaliteedi ja reostuslevi uuring ning mõju hinnang
-Tuulerežiimi uuring
-Fosfor ja tributüültina setetes
-Merepõhja elustik ja elupaikade uuring ja mõju hinnang
-Kalastiku uuring ja mõju kalastikule
-Ülevaade linnustiku uuringute tulemustest
-Linnustiku mõjude analüüsi aruanne
-Nahkhiirte uuring ja mõju hinnang
-Hüljeste uuring ja mõju hinnang
-Kultuuriväärtusega objektide tuvastamine
-Maastiku ja visuaalse mõju hinnang
-Mürauuring
-Sotsiaalmajandusliku mõju hinnang
-Mõjud lennundusele
-Meresõiduohutuse riskianalüüs
Hetkel on see töö saadetud arvamuse avaldamiseks piirnevatele omavalitsustele, kes peavad andma oma hinnangu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) hiljemalt 20. jaanuariks 2025.
Kuna materjal on niivõrd mahukas ja puudutab maailma suurimaid meretuulikuid, siis suure tõenäosusega puudub paljudel omavalitsustel (näiteks Kihnu vallal) ressurss ja võimekus sellist tööd adekvaatselt analüüsida. Kuidas mõjutab see tegelikult elanike tervist, heaolu, kohalikku kultuuripärandit, turismi või vara? Kuidas mõjutab see kogukondlikke väärtusi kandvat ruumilist struktuuri laiemalt? Kuidas on kumulatiivse mõju ja visuaalse poolega, kui ellu saavad viidud ka teised pusletükkidena planeeritavad projektid maal ja merel?
Eeldada, et omavalitsused suudavad seda ilma lisaressursse ja -meeskondi kaasamata analüüsida, on naiivne. Eeldada, et tuuleparkide arendajate poolt tellitud ekspert on erapooletu… Võib ju loota, et kõnekäänd “kes maksab, see tellib muusika” siin ei kehti.
Võtsin ette keskkonnamõju hinnangu ühe osa – Liivi lahe meretuulepargi visuaalse mõju hinnangu, kuna erinevalt mürast, infrahelist ja pikaajalisest mõjust turismile ning tervisele, on seda igal inimesel ehk lihtsam võrrelda ja hinnata.
Võrdluseks on juba olemas Tootsi tuulepark, mille tuulikud ja nende vilkuvad punased tuled paistavad nii öösel kui päeval ka mitmekümne kilomeetri kaugusele Pärnusse. Nende visuaalset ulatust saab hinnata näiteks Lennuvälja teel, kus 26 km kaugusel asuvad 240-meetrised turbiinid on üle lennuraja nähtavad ka veidi udusema ilmaga. Veel saab kõrge torni nähtavust hinnata Pärnu telemasti järgi, sest ka see 187-meetrine maamärk on nähtav kümnete kilomeetrite kaugusele.
Kuigi merre planeeritavad tuulikud on Pärnu telemastist pea kaks korda kõrgemad – 300-meetrised pöörlevate tiibadega gigandid – annavad juba olemasolevad mastid orientiiri, milliseks soovitakse muuta vaade Pärnu ja Liivi lahele. Sellegipoolest võib see kõik tunduda pärnakale täna veel hoomamatu.
KMH aruannet lugedes jääb mulje, et need turbiinid paigutatakse justkui kaugele Läti randa, kuna mõjud Eesti elanikele ja loodusele on praktiliselt olematud. Siinkohal mõned väljavõtted aruandest:
“Tuulepargi rajamisega kaasneb positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ning tuulikute paigutumine meremaastikku pigem mitmekesistab vaadeldavat maastikku.
Meremaastiku avatus ja avarus pehmendab suuremõõtmeliste objektide mõju, sest laiuva veepinna suhtes nende objektide vertikaalne suurus väheneb. Seetõttu võib tuulik paista suhteliselt väikesemahulisena. Kui Kihnu lõunatipp välja arvata, siis ülejäänud mõju Liivi lahe ranniku ulatuses jääb keskmisele tasemele. Pärnu lahe piires jääb visuaalne mõju üldiselt madalamaks kuni madalaks.
Arvestades, et Liivi lahte kavandatav tuulepark jääb maismaa rannikust rohkem kui 16 km kaugusele ja Kihnu saarest 10 km kaugusele, ei ole oodata, et tuulikud võiksid kahjustada ka merelt rannikule suunatud vaateid.”
KMH tekst on illustreeritud tulevikupiltidega, kus plaanitavad turbiinid jäävad üle tasase merepinna 10-15 kilomeetri kaugusel vaevu märgatavaks. Mõne liivaluite tagant vaadates ei näe neid aga üldse.
Põgusalt ka muid eelpool mainitud KMH lisades olevaid uuringuid sirvides jääb mulje, et ei ole müra ega häiringuid lindudele, kaladele, ammugi siis inimestele. Pigem ikka eesrindlik maailma päästev kliimaprojekt, mille raames muutuvad virelevad kalasadamad toimekateks hooldussadamateks ning Kihnu vald saab miljonääriks.
Elektriühendused vajavad ka muud taristut, millele praeguses mõjude ja visuaalse poole hindamises üldse tähelepanu ei pöörata – kõrgepingeliinid, -mastid ja alajaamad. Kuigi need võivad olla käsitletud eraldi töös, tekib küsimus: kuidas vältida selliste vaadete teket, nagu need, mis avanevad juba Tammistest Pulli poole sõites või Pärnust Lihulasse jõudes, vahetult enne Lihulat? See ei ole enam see maa, kus inimene elama tuli ja elada tahab.
Seega, teades kui kaugele paistab Tootsi tuulepark ja pea kaks korda madalam, mitte pöörlev Pärnu telemast, siis ei tundu need uuringu järeldused ja petlikud visualiseeringud usutavad. On raske uskuda, et 300 meetri kõrgused turbiinid on tasase mere taga pea nähtamatud. Kui kindel võib olla teistes uuringutes, mille tellis tuulepargi arendaja? Kui kindel saab olla Terviseametis, kes käib mõõtmas tuulepargi infraheli, kuigi neil pole infraheli osas volitusi ning ka osad mõõtmise aspektid on akrediteerimata (Pärnu Postimees 11.12.2024 “Terviseamet mõõtis Saarde tuulepargi tekitatavat müra”).
Kui hetkel on omavalitsuste kord häält teha, siis varsti on võimalus ka inimestel teemas kaasa rääkida.
Siinkohal aga pöördumine tänaste omavalitsusjuhtide ja rahvaesindajate poole. Palun mõelge tõsiselt, kui palju on väärt elamisväärne elukeskkond, mis tuleb jätta ka oma järeltulevastele põlvedele? Mis on inimeste meelerahu ja tervise hind? Või olete majanduskasvu nimel valmis kogu maa ja rahva maha parseldama? (Lugu ilmus algselt Pärnu Postimehes)
Robert Kiviselg
MILLAL JA KUS TOIMUVAD EESTIS JÄRGMISED TUULETURBIINIDE PLANEERINGUTE JA KMHde ARUTELUD
1. PÕHJA-PÄRNUMAA VALD tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõud ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avalik väljapanek 16.12.2024 kuni 19.01.2025 (https://nc.pparnumaa.ee/s/k2i6Are2wPDp2rJ)
Avalikud arutelu koosolekud on kavandatud viia läbi 4. märtsil 2025, Pärnu- Jaagupis ja Vändras. Lisainfo: Erich Palm, taastuvenergia spetsialist, erich.palm@pparnumaa.ee, Tel 524 8637.
2. OMAVALITSUSED LIIVI LAHE JA PÄRNU LAHE ÄÄRES (Häädemeeste vald, Pärnu linn, Kihnu vald, Ruhnu vald) peavad andma TTJAle oma seisukoha Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMHle kohta hiljemalt 20.01.2025. Suhtle ja uuri oma vallalt mis seisukoht tuleb!
Kui omavalitsus 20.01.2025 tähtajaks arvamust ei ole andnud ega tähtaega pikendanud, loetakse, et te ei soovi antud asjas arvamust avaldada.
Hiljem ennem KMH aruande täiendamist korraldab TTJA KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. Avaliku väljapaneku käigus on kõigil osapooltel võimalus anda KMH aruandele oma seisukoht. Merilin Kraun +372 667 2039 merilin.kraun@ttja.ee
3. LÜGANUSE VALD – Alexela Kiviõli hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimub 20.01-18.02. 2025 (https://www.lyganuse.ee/alexela-kivioli-hubriidpark)
Koguarv on kuni 20 tuulikut, ühe tuuliku eeldatav võimsus kuni 7 MW ja ühe tuuliku kogukõrgus kuni 300 meetrit. Kirjalikud ettepanekud palume saata e‑postile valitsus@lyganuse.ee või aadressile Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond.
Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad 11.03 kell 15 Sonda Kogukonnamajas (Lembitu 9, Sonda alevik) ning kell 17 Kiviõli Kunstide Koolis (Vabaduse puiestee 6, Kiviõli linn). Planeeringumaterjalid on leitavad siit.
4. SAAREMAA VALD – Saaremaa valla üldplaneering, mis muuhulgas käsitleb ka tuuleenergeetikat, on hetkel avalikul väljapanekul (kuni 31.01.2025). Avalikud arutelud toimuvad märtsi alguses. Materjalidega saab tutvuda: https://gis.saaremaavald.ee/portal/apps/storymaps/stories/e5af5023cc934e83b1e04198482b2c45
Paljud omavalitsused on oma üldplaneeringuga kehtestanud, et nende omavalitsusse tuuleturbiine ei tule või kui siis kuni 30 meetri kõrgused ja selliste ning selliste tingimustega – see on kõige alus!
5. HIIUMAA VALD – Hiiumaa valla üldplaneering, mis muuhulgas käsitleb ka tuuleenergeetikat, on hetkel avalikul väljapanekul (kuni 31.01.2025). Avalikud arutelud toimuvad märtsi alguses. Materjalidega saab tutvuda: https://vald.hiiumaa.ee/üldplaneering
Paljud omavalitsused on oma üldplaneeringuga kehtestanud, et nende omavalitsusse tuuleturbiine ei tule või kui siis kuni 30 meetri kõrgused ja selliste ning selliste tingimustega – see on kõige alus!
6. PÕLTSAMAA VALD – tuuleparkide eriplaneeringu vastuvõtmise otsuste ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 06.01.2025, 09.01.2025. Kavas on ka kolmas avalik arutelu, mille täpne toimumisaeg pole täna teada, kuid praeguste eelduste kohaselt kavandab Põltsamaa Vallavalitsus selle 2025. aasta veebruarikuu teise poolde.
Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruandele enne avalikustamist arvamuse küsimine
Liivi Offshore OÜ (registrikood 16704571) esitas 06.12.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikustamiseks. KMH aruanne on leitav TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ registreerimise numbritega
16-7/19-3404-109 (KMH aruanne ja selle lisad) ja 16-7/19-3404-111 (KMH aruande lisa 2.14 lisad).
Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 311 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise vastavalt Eesti Energia AS esitatud hoonestusloa taotlusele Liivi lahe meretuulepargi rajamiseks. Alates 27.03.2023 on Liivi lahe tuulepargi arendajaks Eesti Energia AS asemel Liivi Offshore OÜ, mille omanik on Enefit Green AS.
Korralduse nr 311 punkti 3.7 kohaselt tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium), Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet (alates 01.01.2021 Transpordiamet), Lennuamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet), Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning KMH programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele.
Selgitame, et peale korralduse nr 311 kohaste kooskõlastuste ja arvamuste saamist ning eeldatavalt KMH aruande täiendamist korraldab TTJA KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. Avaliku väljapaneku käigus on kõigil osapooltel võimalus anda KMH aruandele oma seisukoht.
Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 punktist 3.7 palume teie arvamust KMH aruandele enne selle avalikustamist. Oma põhjendatud arvamus palume saata TTJA e-posti aadressile info@ttja.ee hiljemalt 20.01.2025. Kui te antud tähtajaks arvamust ei ole andnud ega tähtaega pikendanud, loetakse, et te ei soovi antud asjas arvamust avaldada.
Liina Roosimägi, ehituse tegevusõiguse talituse juhataja