17.07.2019
Postkastid seto külas. Pärast EL-iga ühinemist on käimaläinud protsesside tõttu elu maalt aina kadunud – mis väikerahvaste õitsengust siin üldse rääkida saab?
Mõni uudis võib ikka väga põhjalikult rabada – nagu BNS-i “Maapäeval osalejad: põliskultuuride säilitamine peaks olema prioriteet”.
Jutt käib Valgas möödunud laupäeval peetud Liivimaa Maapäeval osalejate kantseliitlikust ja eurotruust jutust, mis võib muidugi olla ajakirjaniku kokku kirjutatud soperdis, kuid meenutab seda, kuidas mõned võimutruud marid või udmurdid kirjutavad Kremli-meelses ajakirjanduses oma rahvast. Midagi sellist kirjutati Eestis väikekultuuride kohta viimati nõukaajal.
“Maapäeval osalejad jõudsid järeldusele, et kuigi Euroopa Liidu (EL) vabadused, kultuuripoliitika ja rahastus soodustavad väikekultuuride säilimist…” Dokumentides võib see ju kirjas olla, kuid reaalsus on midagi muud – kasvõi selles, et Euroopa ujutatakse üle migrantidega, kelle varjus ei jää ükski väikerahvas ega tema kultuur ellu. Hädas on suuredki – rootslaste identiteet on sisuliselt tapetud.
„Põliskultuuride säilitamine nõuab väga suurt pingutust nii Eesti siseselt kui ka Euroopa Liidu üleselt. Kõige olulisem on siiski tunnustus, et väikekultuurid on väärtus ning nende säilitamine on võimalik, milleks tänane EL loob hea platvormi,“ sõnas endine riigikogulane ning praegu Seto Infoseltsi juhtiv Rein Järvelill. Kes tunnustab? Milline näeb välja “EL-i hea platvorm”?
Järvelill taandub ülistamisest üsna ruttu. Põliskultuuride säilitamisel on suureks takistuseks raha ning Rein Järvelille sõnul on Eestil viimane aeg keskenduda siin elavatele põliskultuuridele ja -keeltele, tunnustada neid riiklikul tasandil, võimaldades väikekultuuridele vajalikud ressursid ja otsustusvabaduse, et nad saaksid omasoodu areneda. Kuhu jäid kiidusõnad “Euroopa Liidu (EL) vabadused, kultuuripoliitika ja rahastus soodustavad väikekultuuride säilimist…”?
„EL-i struktuurivahendid ja rahastamine on muidugi tänuväärt, aga praegusel kujul on see liialt projektipõhine. Samas projektide mahud on väiksed ning nii neelabki nende haldamine suurema osa rahast ning see kärbib tegelikku tegevust,“ nentis Järvelill, kelle sõnul peaks põliskultuuride rahastamine olema riigi tasandil eelarveline, et tagada jätkusuutlikkus.
Edasi aga läheb kogu asi päris hapuks, sest põlisrahvaste kultuuri päästma lastakse euroametnik.
Euroopa Komisjoni juures Andrus Ansipi bürood juhtinud ning peatselt Euroopa Liidu Küberjulgeoleku ameti direktoriks siirduv Juhan Lepassaar ütles, et EL-i üks aluspõhimõte ongi see, et samaaegselt saab eksisteerida mitu kultuuri ja kultuurikihti. „Inimene ei pea valima, vaid saab olla samaaegselt eestlane, liivlane ja seto ning rahvuse defineerimisel pole oluline, kas selle suurus on 8 miljonit või 20 000,“ ütles Lepassaar.
Täiesti kaljulaidik või ansipik lähenemine – mida rohkem identiteete, seda uhkem. Kulla eurofiilid, me elame kiirel ajastul, kus argiasjadegagi ei suudeta hakkama saada – ja keegi edendab üheaegselt seto ja liivi asja? Te ikka mõtlete mahu peale, kasvõi mõlema rahva asualal ärakäimise peale, ilma milleta te ei mõista midagi nende rahvaste hingest? Kui inimene jaotab ennast ära mitme asja peale, ei saa ükski neist täit tähelepanu ega teostust. Või on müstilised “eurooplased” võimelised endasse ahmima kogu maailma ja olema üheaegselt nii Eestimaa seto kui Nigeeria juruba?
Lepassaare sõnul ei eelda EL toetuste võimaldamisel isegi seda, et liikmesriik ise väikekultuuri tunnustaks. „Loov Euroopa annab 1,5 miljardit eurot igasuguste kultuuriilmingute toetuseks, mis on turgutus kõikidele – nii väikestele kui suurtele kultuuridele. Lisaks kaitseme Euroopa rahvaste kultuuri ka oma poliitikaga. Hea näide meie kultuuride säilitamisest ja tutvustamisest on see, et tänaseks on 25 protsenti Netflixi sisust Euroopa kohalik toodang,“ ütles Lepassaar.
Selliste hüüdlausete peale, millele räägib vastu Järvelille jutt väikestest projektimahtudest, jääb tõdeda, et väikerahvaid on tänu Brüsselile tabanud tõeline lust ja lillepidu. Isegi üks üleilmastuse nähtus, mille kohta kirjutab Vikipeedia “Netflix on Ameerika Ühendriikide meelelahutusettevõte, mis tegeleb voogedastusteenuse osutamisega”, olevat selle edu näidis.
Mida öelda selle BNS-ist leitud uudise peale? Algab EL-i ülistusega, siis pisut murenoote ja lõpetuseks euroametniku eriti kestev kiidukõne – järelikult on väikerahvastega asjad eriti hullud! Uued Uudised loodavad, et BNS-i uudis on lihtsalt ajakirjanduslik äpardus, sest sellise jutuga, mis edastatud on, süvenevad murekortsud laubal tunduvalt.