Lillelaps Johanna Viik kuulis sõna “hobusevaras” ja tormas Tallinna Ülikooli kaitsma

Veel üks tudengist lillelaps on ühinenud Mart Helme vastase hüsteeriaga.

Riigiteaduste tudeng ja TLÜ Üliõpilaskonna juht Johanna Viik küsib Postimehes: kas on nii raske oma sõnade eest vastutust võtta? Aga Mart Helme ei hoidugi vastutusest – kui lillelapseke viitsiks näpitavast nutiseadmest uudiseid otsida, siis näeks ta, et paljud Helme väljaöeldud karmid sõnad on tõestust leidnud.

Nii on sõnu “õõnespeadest” kinnitanud Politsei- ja Piirivalveamet, kes leidis Euroakadeemiast ja mujaltki päris palju vajaliku tasemeta võõrtudengite sissesmugeldamist. Pealegi on Mart Helme ka ise 15 aastat õppejõuna töötanud ja rääkis oma kogemustest. Ja nagu ta alles viimastel päevadel väitis, on ülikoolidest tulemas liiga palju plagiaadipaljastusi või -kahtlustusi, alates Vakrast ja lõpetades Vaheriga. Kas see ei viita ülikoolide kehvale tasemele, et need alles nüüd avastati?

Helmeid on varemgi samasugustes asjades süüdistatud ja vabandust nõutud. Nii süüdistati neid “kohtunike peade veeretamises” – ja alles tõestas Harju maakohtunik Anu Uritam oma ideoloogilist kallutatust väitega, nagu oleks mistahes abstraktne tõlgendus inimõigustest üle riikide seadusandlusest. Ei usutud Helmete väiteid, et võõrtööjõud viib alla kohalike palgataseme, ja kohe tuli tõestus Soomest, kus on 3000 tööta maalrit, aga neid tuuakse madalama palga eest sisse Usbekistanist.

“Isegi hobusevargaks tituleerimisest tundsin, et võin üle olla, sest puudus sellel ju igasugune faktide baasil tõestus ja ega Tallinna Ülikoolis ju ühtegi sellenimelist eriala ole ka,” kirjutab Viik. Nagu noorel põlvkonnal ikka, jääb ka sel lillelapsel puudu funktsionaalsest lugemisoskusest ja kujundlikest väljenditest ei saa ta üldse aru. Kui bussijuht laseb peatuses reisijad maha, siis ei tähenda see massimõrva, neiu Viik!

Uued Uudised kirjutasid mõne aja eest selgituse: “Viimatine näide hobusevarastest on ehe tõend sellest, kuidas ei teata (või tehakse nägu, et ei teata), kus selle väljendi juured on. Kui meie rahva tüvitekstist – A. H. Tammsaare „Tõest ja õigusest“ – leiame Oru Pearu muretsemas selle üle, et naabrimees saadab Indreku maalt linna, talutöö asemele „hobusevargaks“ õppima, siis pole see ju mõeldud sellisena, et Mäe Andres tahabki oma pojast pätti teha, sellest peaks isegi Tallinna Ülikooli lõpetanud aru saama.”

“Mart Helme on tituleerinud Tallinna Ülikooli vasakliberaalseks propagandaasutuseks – küsitavaks jääb muidugi, mida ta selle all mõtleb. Propaganda on oma definitsioonilt ideede, vaadete ja õpetuste levitamine poolehoidjate leidmiseks. Millises olukorras on Tallinna Ülikool üritanud poolehoidjaid leida vasakliberaalsetele vaadetele?” küsib Viik.

Mart Helme on viidanud Rein Raua rektoriks olemise aegadele, mil ülikool muutus ideoloogiliseks. Raua enda lood meedias on ilmselgelt vasakliberaalse maailmavaate näide. Tallinna Ülikoolis õpetavad välismaised õppejõud, nagu skandaalne Hartleb, ja enamasti just sotsiaalerialadel, kuhu ideoloogia kõige lihtsamalt kinnistub. Ja tõestuseks on ülalnähtav slaid Tallinna Ülikooli õppematerjalidest.

Johanna  Viik selgitab pikalt omanägemust olukorrast Tallinna Ülikoolis ja leiab, et seal on kõik korras. “Kõikidest vestlustest on selgunud, et selles asutuses väärtustatakse head haridust ning eriala spetsiifikat õpetatakse baseerudes uurimustele ja faktidele. Tudengil on võimalus saada kvaliteetset kõrgharidust ükskõik millisel erialal ning selle realiseerumine sõltub nagu igas teiseski ülikoolis inimesest endast. Vestlustest selgunut toetab ka Tallinna Ülikooli positsioon QS World Ranking 2019 edetabelis ning Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri akrediteering.”

Kõik see on ilus, kui Viik ka ise usub, aga nagu kooli tutvustavast bülletäänist maha loetud. Ega siis ka tänavu sertifikaadist ilma jäänud Euroülikool polnud algusest peale kehv – kindlasti oli alguses temalgi hea positsioon ja kvaliteeditunnistus.

“Hariduse ja teaduse rahastuse teemadel ootab ühiskond teemaspetsiifikast lähtuvaid sõnavõtte, seda eriti siseministrilt,” soovib Viik. Paraku on tema enda pöördumine üles ehitatud sõnale “hobusevaras” ja Mart Helme keeldumisele vabandada. Kas Viik teab, mis kontekstis see sõna öeldi?

Helmede “skandaalsed” väljendid on paraku kõik täiesti kontekstist välja kistud ja oma elu elama pandud. “Õõnespeadest” tehti rassismiväljendus, kuigi jutt oli Kolmandast maailmast maailmast tulnud tudengite madalas tasemes. “Kohtunike pead veerevad” oli väljend arutelus justiitssüsteemi kallutatusest ja tähendas korrumpeerunud kohtunike väljavahetamist, mitte giljotineerimist.

Mart Helme räägib kriitilistest olukordadest otsekoheselt ja karmilt, kasutades ka rahvalikult mahlakaid ütlusi ning teravaid sõnu. Otsekohene kriitika ei meeldi paljudele ja selle summutamiseks hakatakse närima üksikute väljendite kallal, et viia jutt probleemilt “solvavale” sõnakasutusele. Tudengist lillelaps Johanna Viik kuulis sõna “hobusevaras”, sai teada, et seda öeldi Tallinna Ülikooliga seoses, solvus ja kirjutas Postimehele. Tallinna Ülikool aga õpetab jätkuvalt välja Johanna Viikisid, kellel hakkavad põlved värisema ka sõnu “Mart Helme” ja “EKRE” kuuldes.

Ülikoolide taset ja tegemisi on varemgi kritiseeritud. Seekord tegi seda “paha” Helme maamaheliku väljendiga ja lillelapsed solvusid. Aga vabandatakse vaid siis, kui on põhjust. Tõe rääkimise eest ei vabandata.