18.08.2023
Ahi
Kliimaministeerium loodab tihedalt asustatud piirkondade inimestele ehk linnaelanikele juba sel suvel avada võimaluse küsida toetust vana ahju asendamiseks õhksoojuspumbaga või uue, vähem saastava ahjuga. Maainimesed peavad sellest toetusest suu puhtaks pühkima.
Miks nii? “Külma ajal halveneb õhukvaliteet just tiheasustusega elamupiirkondades, sest ahjude kütmisel eritub tervisele ohtlikke saasteaineid,” ütles välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Romario Siimer Postimehele.
Parema meelega tahetakse üldse vanad head puuküttega ahjud maha lammutada ja vahetada need moodsamate variantide vastu.
Toetada on kavas kas kütteseadme uuendamist või elukoha liitumist kaugküttevõrguga. “Prioriteet on kütteseadme vahetamine keskkonnasõbralikuma alternatiivi vastu, nagu näiteks õhk-vesi-soojuspump või maasoojuspump,” märkis Siimer, lisades, et meede sisaldab siiski ka toetust vanade ahjude asendamiseks vähem saastavatega.
Nõnda, et ahjuküttest veel pärsi loobuma ei pea.
Sõltuvalt piirkonnast on toetuse eelduslik määr kas 50 või 70 protsenti. Näiteks 70-protsendiline toetusmäär on kütteseadme uuendamiseks kavas Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel; Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal; Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.
50-protsendiline toetusmäär on kavas Tallinnas Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines ja Põhja-Tallinnas ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuial, Kilingi-Nõmmel ja Pärnus.
Meede on siiski piiratud ainult kuni 1850 toetusega ning eeldab taotlejatelt kiirreageerimist.
Alles see oli, kui Eestiski levitati Euroopa Liidust tulnud suuniseid, et ahjud tuleks majadest üldse välja lõhkuda ja viia need üle keskküttele. Nüüd on saabunud selles osas vähemalt korraks selgem hetk.