30.12.2023
Rahakott
Riik on uueks aastaks ette valmistanud hulk maksu- ja seadusemuudatusi. Enamik neist suurendab rahva ja ettevõtete maksukohustusi.
Käibemaksumäär tõuseb 22%-ni
1. jaanuarist on käibemaksu standardmäär 22%. Seni küsis riik 20% käibemaksu. Kui kaupade või teenuste ostmiseks on enne 1. maid 2023 sõlmitud leping, mis lubab 20% käibemaksu, siis jääb see käibemaksumäär lepinguga ette nähtud tehingutes kehtima 2025. aasta 31. detsembrini. Käibemaksu tõus muudab kaubad ja teenused 1,67% kallimaks.
Maamaks kasvab
2022. aastal toimus maa korraline hindamine. Need tulemused võetakse kasutusele 2024. aasta maamaksu arvutades. Hindamine võis anda maa hinna väga järsu tõusu, maamaks samaväärselt õnneks kohe ei tõuse.
Maamaksu hüppelise suurenemise vältimiseks lubab seadus aastaseks maamaksu kasvuks 10% eelmise aasta maamaksusummast. See tähendab, et ükskõik kui suur on arvestuslik maamaks, ei tohi see aastas üle 10% suureneda. Kui 10% on alla viie euro, suureneb maks viis eurot. Maamaksu aastase kasvu piirang tagab, et tulevatel aastatel suureneb maamaks järk-järgult, kuni jõuab maa hinnast lähtuva maamaksusummani.
Tehnovõrkude talumine viiakse maa hinnaga vastavusse
Suureneb talumistasu, mida tehnovõrgu või -rajatise omanik peab maksma tehnovõrkude talumise eest kinnistu omanikule. Seegi muutus on tingitud 2022. aasta maa korralisest hindamisest. Talumistasude kasv rakendub kolme aasta jooksul. Esimesel kahel aastal suureneb tasu kuni 33% ja kolmandal kuni 66% maa 2022. ja 2001. aasta maksustamishindade põhjal arvutatud talumistasude vahest. Seejuures väheneb uuest aastast talumistasu suurus praeguselt 7,5%-lt 3,5%-le maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse sisulise ulatuse koefitsientidega.
Aktsiisid võtavad rohkem raha
Alkoholitoodete aktsiis suureneb 1. jaanuarist 5%. Sama suur tõus ootab meid ees ka 2025. ja 2026. aastal. Samuti 5% suureneb uuest aastast tubakatoodete aktsiis. 1. maist suureneb kütuseaktsiis 7%, maagaasiaktsiis 20% ja elektriaktsiis 45%.
Maksusoodustusi jääb vähemaks
2024. aastast ei saa füüsilised isikud maksustatavast tulust enam maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste ja abikaasa eest ega eluasemelaenu intresse. Rahakoti sisu mõjutab see siiski alles 2025. aastal, kui tuleb esitada tuludeklaratsioon 2024. aasta kohta. Järgmisel aastal esitatavas 2023. aasta tuludeklaratsioonis saab neid maksusoodustusi veel arvestada. Endiselt säilib õigus maksustatavast tulust maha arvata koolituskulusid ja annetusi. Seda saab teha kuni 1200 euro ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50% Eestis maksustatavast tulust. Samuti jääb õigus maksustatavast tulust maha arvata täiendava kogumispensioni (kolmanda pensionisamba) sissemakseid, kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.
Ettevõtte maksukohustus paisub – suureneb sotsiaalmaksu miinimumkohustus
Muudatus avaldab mõju, kui ettevõttes on töötajaid, kelle kuupalk on seni olnud alla 725 euro. Minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse alammäär on uuest aastast 725 eurot (varem 654 eurot). See tähendab, et töötajal tekib sotsiaalkindlustus just selle kuutasu pealt ja tööandjal tuleb sotsiaalmaksu tasuda vähemalt 239,25 eurot kuus. Üldjuhul tuleb selline summa tasuda ka siis, kui töötaja töötab osalise koormusega. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad ravikindlustuse saamiseks maksma senise 215,82 euro asemel edaspidi 239,25 eurot.
Veoautode eest tuleb maksta rohkem
Liiklusseaduse muudatused suurendavad 1. jaanuarist veoautode teekasutustasu. Enim suureneb tasu veoautode puhul, mis saastavad rohkem ja on raskemad. Päevane teekasutustasu määr jääb 13–40 euro vahele (praegu 9–12 eurot) ja aastane teekasutustasu määr vahemikku 680–2000 eurot (praegu 500–1300 eurot). Teekasutustasu määr oleneb endiselt veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Maksutõusust teenib riik eeldatavasti 11,8 miljonit eurot. Raha lubatakse suunata transporditaristu hoidu. Ühtlasi suurenevad uuest aastast trahvid isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras.
Järsk hinnatõus muudab riigilõivud mitu korda kallimaks
Riigilõivuseaduse muudatused suurendavad uuest aastast paljusid tasusid, mida riik küsib eri lubade eest. Hinnatõus tabab keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärasid, samuti raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavaid toiminguid. Enim kallineb keskkonnalubade väljastamine. Näiteks vee erikasutusluba, saasteainete ja jäätmete käitlemise luba ning saasteainete paiksest saasteallikast välisõhku viimise luba kallinevad ligikaudu neli korda: senise 520 euro asemel peab hakkama maksma kuni 1990 eurot. Lisaks muutub keerulisemaks keskkonnakompleksloa hinnastamine. Ka tasu selle eest kasvab seniselt 1240 eurolt neli-viis korda suuremaks.
Laevaomanikud peavad saastamise eest maksma hakkama
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem laieneb ka laevandusele. Laevandusettevõtted peavad hakkama ostma saastekvoote, et maksta tekitatud CO2 heite eest. Muudatus puudutab suuremaid laevu, mille kogumahutavus on vähemalt 5000 tonni, sõltumata laeva lipuriigist. Need laevad peavad peatuma ka Euroopa Liidu sadamates. Muudatus kergitab vähesel määral laevatranspordi hinda.
Hasartmängu korraldamine maksab rohkem
1. jaanuarist suurenevad nii mõnedki hasartmängumaksud. Näiteks mängulaua maksumäär tõuseb ligi 10%. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär tõuseb praeguselt 18%-lt 22%-le. Hasartmängumaks lotolt ning õnnemängudelt ja osavusmängudelt kaughasartmänguna suureneb praeguselt 5%-lt 6%-le.