Lõhe Eesti ning Leedu ja Läti vahel käriseb üha suuremaks ja seda viimaste kasuks

Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsemised on Eesti igas mõttes põhja viinud, seda allakäigu, mitte Põhjamaade mõttes (kus ei saa granaadi-Rootsi ka kuidagi eeskujuks olla, kuigi Reformierakond Eestit selles suunas juhib).

Eesti stagnatsiooni ja allakäiku peegeldab ka lõunanaabrite suur edu, lätlased ja leedukad on meist paljudel aladel möödunud ja ette läinud.

Äripäev kirjutab: “Pangajuht: ma ei mäleta aega, mil Leedu ja Eesti arengu vahe oleks olnud nii suur”. Praegu Artea panga nime kandva endise Šiauliai panga tegevjuht Vytautas Sinius ei näe Leedu majandusele mingeid ohte. Eesti see-eest kärbib, tõstab tohutus ulatuses makse ja ikkagi kukub.

Sotsiaalmeedias võrdlevad paljud Eestit Nõukogude Liiduga 1985. aasta paiku, mil valitses stagnatsioon igal elualal, mis pöördus pärast nn avalikustamist ehk aega, mil võis kõigest rääkida, kiireks allakäiguks.

Eestis ei või kõigest rääkida, muidu teaks rahvas, et Eesti pole enam ammu e-riigina maailmale eeskujuks; et tuulikud ja päikesepaneelid on juba ammu tõestanud, et ainult nendele loota ei saa jne.

Lõunanaabrid igal juhul lähevad Eesti kiiresti eest ära ja miski ilmselt ei muutu enne, kui Reformierakond ja Eesti 200 on võimult kõrvaldatud.

Erinevalt Reformierakonnast ei kavatse Läti valitsus kaitsekulutuste raha rahva taskutest näpata

Uued Uudised