19.05.2020
Maski varjus voolab kliimavale õige libedalt.
Kuigi Eesti näitlejaid tuleb hinnata nende professionaalsuse poolest, tekitavad nad ikkagi vahel mõtte, et millises maailmas nad elavad või millise mulli on nad enda jaoks loonud.
Näitleja Elisabet Reinsalu rääkis “Vikerhommikus”, et kuigi eriolukord lõppes, siis näitlejate eriolukord kestab veel edasi. Kuna näitlemisse on jäänud sisse pikk paus, siis võib Reinsalu sõnul tööle naastes tekkida ka alaväärsustunne ja küsimus, et kas ta saab üldse oma tööga hakkama.
“Ma usun, et see on universaalne kõikidel inimestel, kes on olnud pikalt tööturult eemal. Kas ma suudan enam? Ise oleme me iseenda kõige suuremad vaenlased ja meie tegelikkus peitub meie peas. Kui meie mõtted on seotud sellega, et ma olen nii kaua olnud oma erialasest töölt eemal, et kas minus on siis veel seda – see on selles mõttes raske,” rääkis Reinsalu.
Eriolukorda on olnud mõned napid kuud – kuidas saab inimestel nii ruttu tekkida kahtlus iseendas, seda eriti loomeinimestel, kes teevad tööd oma ande baasil? Ilmselt on tegu niinimetatud õpitud abitusega. Elisabet Reinsalu mängitavad karakterid on silma paistnud tugeva iseloomu poolest, mis suudab raskustest üle olla – kas näitlejanna ise on neist nõrgem?
Näiteks Marko Matvere osales oktoobrist 2010 kuni maini 2012 ümbermaailmareisil. Tollal küsisid paljudki, et kuidas me Eesti näitekunsti Matvereta ette kujutame, kuid ta tuli tagasi ja jätkas endistviisi.
Paljudel Eesti loomeinimestel tekkis nüüd paus töös, sest publikul polnud võimalik neid kuulama ja vaatama minna, kuid ei tahaks küll kuulda tõdemust, et ohtlikust viirusest tekkinud vaheaeg nad süldiks muutis. Kui see juhtus, siis leidis veel kord kinnitust, et lumehelbekesed sulavad ka laval.
UU