07.12.2022
Nii nad tutvustavad, aga tegelikkus on pisut teine.
Eesti riik on käivitanud väga tänuväärt teenuse – naiste rinnavähi sõeluuringu. Sain minagi vastava kutse. Hoolin oma elust ja tervisest. Sestap asusin kohe uuringuks aega broneerima. 21. sajandi kombel muidugi digiregistratuuris, mis praegusel juhul suunas mind 2021. aastal käivitatud veebilehele „Ajaleidja“.
Valisin aja 1.—31. jaanuarini 2023. Veebileht täitis ise kõik vajalikud lahtrid. Minul jäi vaid vajutada nupule „Aega broneerima“. Veidi ootamist, kuni süsteem otsis, ja vastus: „Päring teostatud. Ühtegi vaba aega ei leitud“.
Mis seal ikka. Küllap on uuringule soovijaid palju. Valisin nüüd aja 31. jaanuarist 2. märtsini. Veidi ootust ja vastus: „Päring teostatud. Ühtegi vaba aega ei leitud.“
See ei ole võimalik! Igaks juhuks tegin veel ühe katse. Sisenesin teiselt rajalt. Et äkki sealtkandist näkkab. Tulutult. Aegu ei olnud ega tulnud, ei kevadel ega hiljem.
Veebilehe päises oli sõbralik nupuke „Abi“. Ahhaa! Ju istub selle nupu taga keegi tark, kelle juhiste kaudu saan oma soovi täita. Vajutasin. Ja mis mulle sealt ilmus? Kas, nagu veebipoodides: „Kirjuta, milles probleem“? Või „Jäta palun teade, võtame Sinuga ühendust?“ Oh ei. Olge lahked, lugege.
Inimene, kes jääb riikliku digiregistratuuri labürindis hätta, saab „abiks“ sellised laused:
Katsetame Ajaleidjat 2022 aastal. Uus Ajaleidja funktsioon – lihtne lahendus, mis võtab vastuvõtuaja leidmise üleriigilises digiregistratuuris enda peale!
Ajaleidja on uus lahendus, mida katsetame 2022. aastal erinevate raviasutuste ja -teenusega, et selgitada välja teenuse tulemuslikkus ja võimalikud kitsaskohad.
Kui uus funktsionaalsus end õigustab ja kasutajate poolt hästi vastu võetakse, siis laiendame seda järgemööda täiendatavatele teenustele ning asutustele.
Ka sina saad anda oma panuse ja Ajaleidjat kasutada!
Suurima heameelega oleksin andnud oma panuse ja teatanud, et minu puhul Ajaleidja ei toimi. Kuid seda ei olnud esmapilgul kuhugi anda. Siiski. Päris all, kuhu inimene veebilehte lugedes tavaliselt ei jõua, sest usub, et tähtsam info on eespool, leidus veel üks nupuke „Abi“. Sealt avanes leht, mis ajas veidi aega jõudsasti sõnavahtu ja siis ometi teatas kohmakas kantseliidisõnatuses ka e-posti aadressi, kuhu kirjutada. Ja kus lisati, tsiteerin: „Samal elektronposti aadressil ootame Teie ettepanekuid edasiste arenduste osas, mis aitaks muuta portaali mugavamaks ning kasulikumaks.“
Vastavaid arendusi oleks hädasti vaja küll. Muuhulgas inimlikkuse, sõbralikkuse suunas. Ma ei pruugi ju soovida lihtsat tervisekontrolli. Ma võin olla suure murega haige, kelle krooniline tõbi on ägenenud ja kes on õnnetu. Sel juhul oleks mulle oi kui palju tuge, kui paugu „päring-teostatud-ühtki-aega-sinu-jaoks-ei-leitud“ asemel saaksin lahke, inimesele mõeldud teate „Praegu me ei leidnud Sinu jaoks aega, palun proovi järgmist kuud!“
Pean ka teatama, et kohe, kui suundusin abiandmise leheküljele, lõpetas registratuur minu sessiooni ja logis mind välja. Nii et kui soovisin taas broneerima pääseda, tuli teha läbi uus identimisprotsess. Tühiasi, aga ebameeldiv.
Pärast korduvaid pingutusi tuli mulle mõte, et küllap on digiregamise ajad alles avamata. Alles 7. detsember ju. Aga kuni see tarkus tuli, olin kulutanud oma elust 20 minutit ja mõnedki taastumatud närvid. Miks ei ole Ajaleidja lehel kohe teadet, et registreerimine keeratakse lukust lahti siis ja siis?
Esialgu loobusin broneerimisest. Huvitav, kui palju naisi on sõeluuringu kutset saades teinud läbi sama kadalipu ja jõudnud samale tulemusele – broneerimine on liiga pingutav, teen seda hiljem?
Novembris 2022 esitas Riigikontroll Riigikogule aruande „Eesti tervishoiu suundumused“. Seal on lõik, mille üle praegu kirjeldatud kogemuse põhjal sügavalt järele mõelda. Nimelt:
„Vähi sõeluuringutest osavõtt on vähene ning vähiravi algus venib. Ehkki iga raviga viivitatud nädal vähendab vähihaige ellujäämise võimalust 1–3%, avastatakse Eestis vähk tihti hilisemas faasis. Vähene osavõtt sõeluuringutest on üks põhjusi, miks pahaloomuline kasvaja avastatakse liiga hilja. Sõeluuringust osavõtu määr jääb tunduvalt alla vähitõrje tegevuskavas kokkulepitud 70%, ulatudes 2021. aastal 59%-ni rinnavähi korral.“
Niisiis sööb lohakalt käivitatud digisüsteem iseenesest minu kui võimaliku haige elupäevi.
Kommentaarid on liigsed. Nendin siiski, et kõik need katsetused ja uuendused, sisuloome ja testimise maksan kinni ju mina, maksumaksja. Mina, kes ma ei saa perearstile enne, kui nädala pärast, ega eriarstile enne heal juhul paari kuud. Mina, kelle hambaarstihüvitis on suure hurraaga kehtestatud, kuid kelle omaosalus tuleb kaariest ravides nii suur, et lööb rahakotti augu ja kes seepärast ikkagi hambaarstile ei lähe. Mina, kelle puhul statistika kurdab, et inimene ei jõua ega jõua arstile, kuni lood on juba väga hullud ja tema ravi läheb väga kalliks. Aga ükski statistika ei näita, kui palju aega ning vaeva võtab kasvõi digiregistratuuri kasutamine.
Nii palju hoolib halvasti valitsetud riik oma rahvast. Praegu siis vähi riskirühma naistest. Riik võib pasundada soovõrdsusest palju tahes, aga kuni naiste tervis jäetakse ükskõikse arvutiprogrammi meelevalda, seni on need loosungid küüniline vale.
Loone Ots
