25.01.2023
Loone Ots
26. jaanuaril 2023 möödub 77 aastat suure eestlase Oskar Kallase surmast. Kallas oli elust lahkudes samuti 77 aastat vana. Nii, et kahekordne samanumbrijuubel.
Kuid Oskar Kallase mastaapi mehest võib rääkida ja peab rääkima igal võimalikul juhul, juubeleid ootamata. Tema oli poisike, kes avas mõisniku tõllale karjavärava, kuid ei tõstnud üles kahekümnekopikalist, mille saks teene eest tee peale heitis. Tema oli mees, kes rääkis kõhklemata eesti keelt ka Kuressaare peenes kuursaalis ja kui kelner arvas, et ei saa aru, ütles Kallas puhtas saksa keeles, mis ta asjast arvab.
Temast sai esimese eestikeelse gümnaasiumi direktor. Tema asutas Eesti Rahva Muuseumi ja algatas eesti rahvaviiside kogumise. Nimelt temast sai äsjasündinud Eesti Vabariigi esimene saadik Helsingis ja hiljem Londonis. Just tema mõistsid punased 1919. aastal surma. Just tema keeldus professorikohast Tartu ülikoolis, sest seda pakkus isamaa okupeerinud Saksa võim. Ja just tema läks 1924. aasta 1. detsembril Suurbritannia valitsuselt paluma Eestile reaalset relvaabi punaste hordide vastu.
Mälestus vaikitakse maha
Miks ei ole Eesti, aga ka Kallase elukohad Tallinn ja Tartu nii vägeva eestlase mälestust nähtavalt põlistanud? Tallinnas on Pärnu mnt 23 majale kinnitatud tahvel pandi paika laulvarevolutsiooni järellainetuses, rohkem tegusid, näiteks mõnele tänavale Oskar Kallase nime andmist, pole järgnenud. Tartu, millele Kallas pühendas oma elu parimad ja viljakamad aastad, ei anna üldse millegagi märku, et just sellel linnal on olnud au Oskar Kallasele elupaika pakkuda. Tartus on umbkaudu 500 tänavat, aga Kallase jaoks pole jätkunud ühtki, mis sest, et uusi linnajagusid ja tänavaid on kerkinud palju. Arusaadavalt pole kinnitatud nimetahvlit ka Oskar ja Aino Kallase elumajale Raja 31a krundil. Maja on nii koledas seisukorras, et ainult mõnitaks mälestusplaati. Rääkimata sellest, et majaseintel on juba mitmeid vaba loaga tehtud ebaviisaka sisuga kirjutisi.
Olen juba nii palju kirjutanud Raja 31a ja sellega piirneva endise prof Eisenschmidti villa pargist, et sel teemal taas sõna võtta tundub mõttetu. Kõik argumendid, mida kultuuriloolased, looduskaitsjad, rahvatervise arstid, diplomaadid, linnale Aino Kallase Selts, Tampere Maja, Soome Instituut ja eelkõige kohalikud elanikud, Tartu inimesed, on nn Sanatooriumi pargi säilitamiseks ette toonud, on põrganud vastu Tartu linnavõimu hoidva koalitsiooni kummiseina. Pargi hävitamisele on alla löödud „volikogu“ kummitempel, kuigi opositsioon on üksmeelselt hääletanud pargi eraomandisse kuuluvate osade ning Kallaste maja linnale omandamise, korrastamise ja avalikkusele säilitamise poolt. Parki ei ole võetud kohaliku looduskaitse alla. Ka mitte riikliku kaitse alla. Sest ega riik ja teda praegusel juhul esindav keskkonnaministeerium hakka koalitsioonipartnerite sõnu sööma.
Vaenu põhjus on selge
Miks vaenab Tartu/Eesti võim suurt eestlast Oskar Kallast? Vastus on lihtne. Oskar Kallas, Asutava Kogu liige, Vabadusristi kavaler, Tartu ülikooli audoktor, Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane, Eesti olümpiakomitee liige jne jne, esindab kõike seda, mida vasakliberaalid, olgu nad pärit mistahes parteist, tahavad hävitada. Ta hoidis, kaitses ja edendas eesti keelt ja eesti mälu. Ta tõi suuri isiklikke ohvreid, et Eesti kui rahvusriik kasvaks ja muutuks tõsiselt võetavaks kultuurriigiks (nende hulka kuulus ka armastatud kodumaja müümine, et Londonis oma rahadega saatkonna kõhna eelarvet paisutada, et Eesti ikka väärika riigina välja näeks).
Ta oli suurepärane pedagoog, kes edendas noortes eestlust. Ta oli sama suurepärane perekonnapea, kelle rahu ja töökus lõid head tingimused nelja ellujäänud lapse kasvamiseks. Nii palju, kui allakirjutanu oma Oskar Kallase elulugu käsitlevaks magistritööks arhiive on uurinud, paistis paberitest selgelt välja, kuidas Kallas pidas Eestit alati võrdseks teiste, suurte ja tähtsate Euroopa riikidega – ja vastavalt ka käitus, eurooplaste ees lömitamata, kuni temast sai Londoni kogu diplomaatilise korpuse ametlik juht ehk doyen.
Oskar ütleks: „Häbi!“
Oskar Kallase kustumatu, tegudega tõendatud armastus Eesti riigi, Eesti aate, eesti keele ja traditsioonilise perekonna vastu ongi põhjus, miks tema tõeline suurus on tabu, mida ei tohi kõne alla võtta ei riigi ega Tartu linna ülakihtides. See on tegelik põhjus, miks linn on olnud loid ja punninud vastu Kallaste maja kui nende elu ja töö maamärgi taastamisele ega ole tahtnud Kallaste krunti maadevahetuse abil omandada.
See on põhjus, miks tuleb hävitada ajalooline park, mille kavandas Oskar Kallas ise ja mida saneerida oleks ülilihtne, sest kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis on pargi kavandid ja kõik muu olemas kuni iga üksiku puu, põõsa ning lilleliigi koguse ja sordini välja. Praegune Eesti ei vaja Oskar Kallase suguseid mehi. Sest kui tema, üks Eesti riigi loojaid, näeks praegu toimuvat, oleks tal selle kohta öelda ainult üks sõna: „Häbi!“.
Loone Ots, EKRE