Loosung “Ei iial enam üksi” kõlab Kaja Kallase suust sisutühjana

Peaminister Kaja Kallas kasutab oma kõnedes alatasa loosungit “Ei iial enam üksi”, kuid teeb seda alati selliselt, et optimismi need sõnad ei lisa, pealegi on kontekst tema puhul enamasti vale.

Väide “Ei iial enam üksi” eeldab seda, et millalgi on Eesti teinud valiku olla üksi ja see on kaasa toonud ränki tagajärgi. Paraku ei ole Eesti Vabariik ennast üksikuks kunagi mänginud, vaid karmidel aegadel, mil me jäime üksi, see lihtsalt kujunes nii, ja veelgi enam, meil polnudki kusagilt liitlasi võtta.

Väidetavalt mõistsid Eesti juhid 1939. aastal väga hästi, mida baaside leping kaasa tuua võib, aga sellele vastuseismiseks lihtsalt polnud seljatagust. Euroopas seisid vastakuti kolm jõudu, Nõukogude Liit ja Saksamaa, mõlemad agressorid, ja Lääne-Euroopa ehk Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes kohe ise rünnaku alla jäid. Ka Soome jäi sõjas üksi.

Seega ei maksa selle loosungiga mängida, Soome, Eesti ja kogu Baltikumi üksijäämine lihtsalt kujunes sellisena ajaloo tõmbetuultes välja ja me ei saa kunagi olla kindlad, et me ei jää jälle üksi.

Sellele viitas kolmapäeval Riigikogus ka EKRE saadik Kert Kingo, kes tsiteeris kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnu “Kui Ameerika Ühendriigid ei soovi Ukraina võitu rahastada, peab seda tegema Euroopa, ja kui Euroopa seda samuti mingil põhjusel teha ei soovi, siis peame seda tegema meie”, lisades ise: “Ja selle põhjal jääbki nüüd mulje, et Eesti ikkagi võib üksi jääda.”

Paraku on Kaja Kallas ise ka oma sõnadele vastu rääkinud. 2022. aasta 23. juunil kirjutas ERR pealkirja all “Kallas FT-le: NATO praeguste kaitseplaanide kohaselt Eesti riik häviks”, et “Eesti peaminister Kaja Kallas kritiseeris The Financial Timesis ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks. Peaminister hoiatas, et alliansi praeguse Baltikumi kaitseplaani kohaselt võib Eesti riik Venemaa rünnaku korral täielikult hävida. Peaminister ütles kolmapäeval ajalehele, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks.”

“Ei iial enam üksi” ja Vene okupatsioon 180 päevaks? Selle ajaga jõuab Venemaa Eesti lammutada ja rahva välja küüditada, nagu ta tegi seda Ukraina linnas Mariupolis.

“Ei iial enam üksi” ehk osalus NATO-s ja EL-is ei ole täielik garantii, et me ei jää üksi. Kuigi Ukraina pole kummagi ühenduse liige, on ta ometi Lääne pikaajaline liitlane – ja Lääs on ta kaheaastase sõja jooksul suuresti vajalikust toetusest, eriti tipprelvastusest, ilma jätnud. Euroopa riikidel pole suurt midagi anda ja ega nad tahagi, sest kardavad tuuma-Kremli karmi vastureaktsiooni. Ka Kaja Kallase väidetav “Eesti initsiatiiv” ehk “Miljon mürsku Ukrainale” osutus ukrainlastele suureks pettumuseks, sest tähtajaks jõuab kohale vaid pool lubatust.

Mis puutub Euroopa Liitu, siis sealne “Ei iial enam üksi” hakkab üha enam sarnanema Nõukogude Liiduga, kus Eesti polnud samuti üksi, seal oli tervelt 15 vägisi kokku pandud või okupeeritud “liiduvabariiki”. See loosung maksab siis, kui ollakse kambas koos võrdsetega – kui Brüssel aga otsustab liikmesriikide eest kõike, on see impeerium, kus tavaliselt iseseisvust ei esine.

“Ei iial enam üksi” on ilus ja õige ütlus, aga Reformierakond ja Kaja Kallas on suutnud ka selle täielikult devalveerida.

Uued Uudised