Kuna ERM´is saadi rüvetsemistega hakkama, siis äsja soomlaste juures toimunu eeskujust on karta, et veebruaris meilgi midagi eriti lollakat aset leiab. Seepärast tasuks juba aegsasti kriitikat teha.
Lossipeol surus häbemeemand presidendiga kätt – tagajärjed olid šokeerivad, räägib Sanna Ukkola kolumn äsjasel Soome iseseisvuspäeva presidendipaari kätlusstseremoonial asetleidnud šokeeridapüüdvuse ektsessist.
Seta grupi juht vägistab naisi palju jõhkramal viisil kui mõni internetis valvekommentaatoriks olev naistevihkaja. Me oleme kõndivad tussud ja naerame teie iseseisvuse üle, kirjutab Iltalehtis Sanna Ukkola. 07.12.2025.
Seta esinaise Anu Kantola riietus oli sel aastal Lossipeol üks enim kõneainet pakkunud. Kujutage ette, et teie postkasti ilmub kutse lossipeole. Need on vabariigi parimad ja prestiižseimad peod ning tõenäoliselt saate neile kutse vaid korra elus. Ja mida sa teed? Lähed õhtukleitide rentimisse või leiad parima võimaliku kostüümikunstniku? Ei. Sa otsustad riietuda nagu naise alakehaosa.
Seta partei esindaja astus ette, et suruda kätt presidendipaaril, kandes roosat rõivafantaseeringut nimega Saint Pussy (Püha Tussu). On harv, kui inimene tunneb kellegi vastu nõnda palju armutust. Kahju oli ka presidendipaarist, kes nägi olukorrast üsna piinlikkust tundvat. Sellal ajal kui ühed tähistavad Soome iseseisvust, veterane ja tuhandete noorte higi ja verega ostetud iseseisvust, riietub teine tussuks. Selline otsus on nii arusaamatu, et isegi kolumnistil jääb sõnu napiks.
Kujutage ette, kui Mauri Peltokangas oleks lossipeole peenisekostüümis sisse astunud. Teda süüdistataks seksuaalses vulgaaritsemises. Aga mehed ei vigurda niimoodi omaenda eritiste või suguelunditega. Mehed ei ehita oma avalikku identiteeti peenisekujundisse. Miks naised teevad seda endale ja üksteisele?
Miks tähendab vabanemine paljude feministide jaoks kaamerate ajal alakeha paljastamist? Kui keegi mainib sõna patriarhaat, siis keegi kuskil topib talle kiiresti menstruaalverega maalitud lipu suhu ja hüüab, et see on tõeline emantsipatsioon. Rootsi sotsiaalmeedia staar tekitas hiljuti Instagramis elevust, juues omaenda menstruaalverd. Instagrami konto Pimppikerho haldaja rääkis avameelselt, kuidas ta on menstruaalverd näomaskina kasutanud.
Varasematel aastatel otsustas feministlik aktivist lossipeo jätkul oma rindu näidata – jummel-teab-mis põhjusel.
Püha Tussu kostüüm ei sümboliseeri naiste vabanemist. See sümboliseerib äärmist ebakindlust. See on nagu hüüd: “Mul pole midagi muud öelda peale selle, et mul on vagiina! Ja ma tahan tähelepanu iga hinna eest.” Isegi kui see kätkeb lossipeo rüvetamist.
Loomulikult on igal inimesel õigus oma kehale ja sõnavabadusele, aga kas seda vabadust saaks kunagi kasutada millekski muuks kui oma alakeha lavastavusena kogu rahvale otse-eetris vaatamiseks? Ja mis veelgi hullem – see on täiesti eneseavalduslik seksism. Naised peaksid end bioloogilisest prügikastist välja tõstma, kuhu need aktivistid meid pidevalt sisse toppida üritavad.
Samal ajal jäetakse tegelikud võrdõiguslikkuse probleemid kõrvale ja arutamata, samal ajal kui meedia ajajoon kuhjatakse üle pussygate’ide ja tissimobe’idega. Ja seda kõike püütakse meile julguse pähe müüa. Julgus oleks alakehandusvärk koju jätta ja ilmuda peole mõteterikkalt. Julgus oleks lossipeole minna ilma vajaduseta näidata end ohvri või mingi šokikunstnikuna.
Kui tõsiselt saab võtta kedagi, kes tahab oma alakehavärgist laterdada nagu mõistetest teadmatu väikelaps ja peab seda kuidagi tähendusrikkaks asjaks? Muidugi on lihtne teeselda, et see on sotsiaalne avaldus. See pole nii. See on ülinartsissistlik avaldus. Vaadake mind. Tähelepanu on valuuta ja kui pole midagi muud teha, riietume lossipeoks häbememokkadekujuliseks ja vaata – jõuate otse pealkirjadesse.
Iroonilisel kombel on selline etteaste vabadusest kaugel. See on puritanismi vorm. Arvates, et naine saab olla vaba vaid siis, kui kogu tema eksistents taandub suguelunditele. Kas sellel põhinebki lõpuks inimese vähene eneseväärtus?
Sellise intellektuaalse laiskuse tagajärjed on karmid. Samal ajal kui vabadust esitletakse, tehakse patriarhaatsusträpastav töö ära ilma, et meestel oleks isegi võimalust suud avada. Enam ei ole tarvis mingeid vanamehi, kes räägiks, et naine on vaid emakas ja menstruaalkalender. Feministid teevad seda ise. Lisage veidi sära ja nimetage seda emantsipatsiooniks.
Seta esimees vägistab naisi palju jõhkramal viisil kui ükski internetis valves olev naistevihkaja. Me oleme kõndivad tussud ja naerame teie iseseisvuse üle. Feminism peaks tegema midagi muud kui madaldama naised pelgalt suguelunditeks – välja mõtlema midagi värskemat kui menstruaalverega lahmerdamine, rindade demonstreerimine ja „Vabasta nibud” välkaktsioonid.
Kui see ongi feminism – vulva ja tissid igas vormis, kõikjal –, siis polegi võrdõiguslikkuse suurim takistus mitte patriarhaat. Need on feministlikud naised ise.
Tõlkis Sõltumatu mõtiskleja A.S.
Hetk iseseisvuspeost, kuhu ilmus Püha Tussu.
