08.04.2024
Maastikutulekahju Kreekas.
Üldises kliimahüsteerias muudetakse iga ilmastiku- või sageli ka muu nähtus inimtekkeliste kliimamuutuste tagajärjeks ja kui inimesed tausta ei tea, võivadki nad libauudiste ohvriks langeda.
STT ja BNS vahendavad, et “Kreeka võimud tõstsid maastikupõlengute ohutaseme riigi mitmes piirkonnas kõrgeimale astmele. Päästeteenistuse teatel registreeriti laupäeval 12 tunni jooksul üle riigi rohkem kui 70 põlengut, mis laastasid nii põllumajanduslikku maad kui metsapiirkondi.”
Pühapäeval andis päästeteenistus teada, et Kreeta saarel ei ole üht maastikupõlengut saadud kontrolli alla. Mitu inimest on saanud kannatada. Kreeka mitmes piirkonnas puhub tugev tuul, mis suurendab veelgi põlengute ohtu.
Kreekas on õhutemperatuur olnud selle kuu kohta ebatavaliselt kõrge. Teisipäeval mõõdeti 31 soojakraadi. Eelmisel suvel oli Kreekas pikk kuumalaine, mille ajal laastasid maastikupõlengud ühtekokku ligi 175 000 hektarit.”
Nii luuakse pilt, nagu toimuks kõik see kliimamuutuste raames, kuid paraku ongi Vahemeremaades väga soe kliima (ega muidu seal nn siestat peeta) ning lisaks sellele on tulekahjud küll inimtekkelised, kuid sageli tahtliku süütamise tagajärg. Kreeka ja Itaalia politsei on igal aastal vahistanud inimesi, kes on saanud süüdistuse tahtlikus süütamises.
Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed Henn Põlluaas ja Anti Poolamets viibisid mullu detsembris parlamendi väliskomisjoni delegatsiooni liikmetena Kreekas, kus arutati Euroopa julgeolekuolukorda ning Eesti ja Kreeka koostöö arendamist. Saadikud uurisid kohalikelt ametnikelt ka metsapõlengute tausta ning selgus, et selle taga on sageli poliitiline võitlus.
Nimelt toimus Kreekas 1973. aastal sõjaväeline nn mustade kolonelide riigipööre, mis tõi kaasa massirepressioonid vasakpoolsete vastu, kes pärast Teist maailmasõda algatasid riigis kodusõja. Vastupanu käigus sõjaväelastele tekkisid Kreekas vasakäärmuslikud ja anarhistlikud rühmitused, mis tegutsevad aktiivselt ka tänapäeval – sealt saabub alatasa teateid pommiplahvatustest.
Äärmuslaste võitlustaktikas on igasuguseid võtteid, alates välismaalaste luksusautode akende purustamisest rahvusvaheliste kohtumiste ajal kuni metsatulekahjude süütamiseni, millega võideldakse justkui riigi vastu. Sageli ongi suured tulekahjud nende süüdatud, mõnikord on selle taga ka vihased migrandid – väga tihti puhkevad tulekahjud saartel, kus on migrandilaagrid ning nende asunikud loodavad, et neid evakueeritakse põlengute eest mandrile.
Portugalis aga puhkevad tulekahjud sageli seetõttu, et sinna on istutatud palju austraalia eukalüpte, mis levitavad kuumal ajal kergesti süttivaid eeterlikke aurusid – inimtekkeline põhjus küll, aga mitte selles kontekstis, milles peetakse kogu kliimavõitlust ehk CO-jalajälje tõttu.
Nii ongi tekkinud inforuum, kus reaalseid sündmusi käsitletakse täiesti valelikult kliimamuutuste kontekstis, kuigi põhjused on hoopis teised.
Uued Uudised