Lugesin lugupeetud Malle Pärna kirjutist kapitalismiohvritest ja oleksin kõigega päri, aga… kus siin Eestis see kapitalism on? Paremal juhul on džunglikapitalism.
Kapitalismis pannakse firmas juhatusse targad ja kompetentsed inimesed soost sõltumata. Kui juhatustesse määratakse inimesi soopõhiste “triibuliste nimekirjade” alusel, on see sooideoloogiline eksperiment.
Kapitalist värbab oma töötajateks inimesed töökast, kompetentsest ja loovast enamusest – kui sinna värvatakse töötajaid vaid sellepärast, et nad kuuluvad mõnda (seksuaal-)vähemusse, on see marksism.
Kapitalisti ideaaliks on alati olnud rahulolev klient, sest tema taskust tuleb ettevõtja kasum. See, kuidas praegu komplekteeritakse teenindussfäär umbkeelsetega (mis tekitab sageli mittemõistmist teenindaja ja ostja vahel), näitab, et ettevõtjatele pole oluline mitte sedavõrd kliendi rahulolu, kuivõrd see, et keegi kassas istub ja teenindada üritab.
Kapitalismis põgeneks iga ettevõtja sellise maksukoormuse eest, mis Eestis on inimeste ja ettevõtete kaela laotud, sest see on sotsialism ja plaanimajandus. Eestis mingi kapitalism ikka on, sest lahkujaid ja lõpetajaid on ettevõtluses omajagu.
Kapitalist kasutaks raha võimu, et sundida lahkuma valitsust, kes on loonud nii ettevõtlusvaenuliku keskkonna, nagu seda on teinud Reformierakond, sotsid ja E200. Siin toetavad ettevõtjad võime, “peaasi, et EKRE võimule ei saaks”. Kuigi just rahvuskonservatiivide “majanduspiibel” on maksualandused.
Ükski kapitalist ei läheks kaasa sellise juraga, nagu seda on kliimavõitlus. Ettevõtja eesmärgiks on kasum ja sellega ettevõtluse edasiarendamine, rohepööre aga hävitab majanduse, nagu seda on näha odavast põlevkivienergeetikast loobumise järgi, mis on ettevõtete energiakulud taevasse tõstnud.
Massimigratsiooniga tulevat odavtööjõudu kasutavad kapitalistid küll alati ja meelsasti ära, aga kaasaegses IT-majanduses on sellele orienteerumine (nagu Eestiski) küll selge näide kehvast kapitalistist, kel puudub oskus innovaatilisi lahendusi ära kasutada ja kes loodab töömehe kahe käe peale.
Eestis on kapitalismiohvrid kahtlemata olemas, aga need on džunglikapitalistidest kiskjate hambajälgedega.
J. T (autor on toimetusele teada)