Elu miljoni vaese maal on kannatuste rada, hinna- ja maksutõusud kägistavad, poolemeelne valitsus loobib miljardeid vasakule ja paremale, aga õpetajate jaoks palgaraha ei leita. Nagu koer oleks sabaga löönud, no ei ole. Õpetajate töötasu alammäär langeb võrreldes Eesti keskmise palgaga juba teist aastat järjest.
Läbirääkimised ei anna tulemusi, ei saagi anda, kivist vett välja ei pigista ja röövlibandelt raha välja ei räägi. Kasu pole ka streikidest. Tuleb olla tänulik, et õpetajate palkasid pole veel kärpima asutud. Ei taha kurja välja kutsuda, aga tunneme hästi va Kristina Kallase kolbas tiirlevaid mõttemolluskeid, seega pole ükski seatemp võimatu.
Tere tulemast vaeste hulka, kallid õpetajad, teid ootab ees väärikas seltskond: paljulapselised pered, ennastsalgavad palgavaesed, indekseerimisest peagi suu puhtaks pühkivad pensionärid, Eesti Energia kliendid, haiged ja töötud, kelle jaoks on meie vaenlaste valitsusel VaVa järjest uusi halbu üllatusi.
Valitseva ülekohtu ja kurjuse kirjeldamiseks puuduvad sõnad. Väga on vaja käima tõmmata muinastulede öö laadne lõkete tegemise üldrahvalik suursündmus – nüüdisõuduse tuled. Nüüdisõuduse tuledega saame moraalselt toetada vaeseid, meediapettuse ohvreid, pervertide saagiks langenud mudilasi, poliitvange ja virelemise eest põgenenud pagulasi.
Aga nüüdisõuduse lõkked annavad ka sooja ja valgust, mis peagi muutub hinnatõusude tõttu enamusele meist kättesaamatuks. Kui teil on tuttavaid õpetajaid, siis lohutage neid hea sõnaga, öelge, et see läheb mööda, tooge vaimset tasakaalu taastavaid aitavaid näiteid ajaloost. Umbes nii, et Trotskile löödi lõpuks ikkagi kirkaga pähe ja Päts pandi hullumajja kinni. Nii mõnedki võllaroad ja türannid on saanud teenitud karistuse.
Vaesed, vaesed õpetajad, ei tea, mis teist saab, süda valutab. Kas jääte kangekaelselt valitsuse uppuvasse üleilmastumise paati ja hukkute või tulete üle konservatiivide ja eestlaste poole? Kindlasti ei tohiks teha ennatlikke otsuseid, las olukord läheb kõigepealt ikka halvast väga halvaks, küll siis mõtleb, küll siis otsustab. Kiiret ei ole kuskile.
Sven Sildnik