Eesti Energia analüüs näitas, et kuigi Eesti ja Balti elektrijaama toodang moodustas mullu Eesti elektritarbimisest alla 10 protsendi, oli selle toodangu mõju elektrihinnale positiivne ehk ilma nende jaamade toodanguta oleks mullu olnud Eestis elektrihind keskmiselt 17 protsenti kõrgem.
Eesti Energia tegi analüüsi, et hinnata, mis oli Eesti elektrijaama erinevate plokkide ja Balti elektrijaama tootmisvõimsuste tegeliku kasutamise mõju elektrihinnale 2022.–2024. aasta jooksul, ning analüütiliselt hinnastada nende kahe jaama tootmisest tekkivat hinnangulist rahalist mõju Eesti lõpptarbija elektrikulule.
Analüüsiti perioodi, mis algas 1. juuliga 2022 ja lõppes 30. novembriga 2024. Selle perioodi jooksul oli Eesti elektritarbimine kokku ligikaudu 19,2 teravatt-tundi ja Eesti ja Balti elektrijaama põlevkivielektri tootmismaht 4,7 teravatt-tundi, mis moodustas tarbimisest seega veidi alla veerandi (24,5 protsenti).
Eesti Energia: põlevkivijaamadega oleks võimalik saavutada Soome hinnatase
Elektribörsi Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas oli sellel 11 kuul keskmine elektrihind 87,4 eurot megavatt-tunni kohta. Analüüsi järgi oleks hind ilma põlevkivijaamade toodanguta olnud 102,5 eurot ehk 15 eurot ehk 17,3 protsenti kallim.
Põlevkivijaamu opereeriva Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri juht Lauri Karp ütles sel nädalal riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et ühiskondlik kasu oli seega umbes 120 miljonit eurot.
Põlevkivijaamade toodangu osakaal Eesti tarbimisest langeb iga aastaga ning on praeguseks alla 10 protsendi. Kõige vanemad põlevkivist elektrit tootvad plokid pääsevad turule ehk nende toodangut saab müüa vaid 60 kuni 80 tunnil terve aasta peale.
Küsimus on hinnas ehk vanemate plokkide toodangu omahind on kõrgem. Eesti Energiast öeldi, et elektrijaamade turule pääsemine sõltub lisaks hinnale näiteks töörežiimist ehk kui pikaks ajaks jaam pääseb stabiilselt turule. Seega mõjutab põlevkivijaamade puhul turule pääsemist ka sobiva ehk piisavalt kõrge hinnaga tundide arv. Kõige vanemate ehk tolmpõletusplokkide puhul oleks selleks minimaalselt 200 eurot megavatt-tunni kohta, kuid tõenäoliselt oleks vaja veelgi kõrgemat börsihinda.
Estlink 2 puudumise mõju on veebruaris Eesti elektritarbijale 50 miljonit eurot
Eesti Energia kõige uuem, Auvere jaam, mis lisaks põlevkivile kasutab elektri tootmiseks põlevkiviõli tootmisest tekkivat uttegaasi ja puitmassi, pääseb turule siis, kui elektri hind tõuseb börsil üle 90 euro megavatt-tunnist. Ülejäänud keevkiht-tehnoloogiaga plokid pääsevad turule oma toodangut müüma siis, kui hind on minimaalselt 110 eurot megavatt-tunnist.
Oluliseks teguriks on ka keskkonnanõuded ehk süsinikuheide ja selle kaudseks kompenseerimiseks ostetavad kvoodid. Kui võtta Auvere jaama elektritoodang kaheks osaks, siis megavatt-tunni elektri tootmise omahind on 30 kuni 40 eurot ning ülejäänu hinnast moodustab CO2 kvoodi hind.
Eesti Energiast öeldi, et CO2 komponent moodustab põlevkivijaamade omahinnast üle 50 protsendi. Auvere jaamas moodustab põlevkivi elektri toomisel minimaalselt 50 protsenti, madalamale ei saa seda osakaalu tehnilistel põhjustel ehk keevkihi stabiilseks toimimiseks lasta. Karp ütles, et madalama toomishinna saavutamiseks juhitakse Auveres tootmist nii, et 40 kuni 45 protsenti oleks alternatiivne kütus.
Tänavu on elektri hind Eesti keskmisena tõusnud seni kõige kõrgemale veebruaris, olles paaril päeval keskmisena veidi alla 200 euro ja ühel päeval lausa 235 eurot megavatt-tunnist. Tuulisemad ja päikesepaistelisemad päevad märtsis on elektri hinna viinud märkimisväärselt madalamale. Näiteks selle nädala keskmine on hind on nelja päeva peale 74 eurot megavatt-tunnist. Üle-eelmise nädala keskmine oli aga lausa 55 eurot megavatt-tunnist.
Mullu oli aasta keskmine elektrihind Eestis 87,3 eurot megavatt-tunnist. 2022 ehk energiakriisi aastal oli aasta keskmine Eestis 192,8 eurot.
EKRE esimees Martin Helme ütles läinud kuul ETV saates “Esimene stuudio”, et Eesti energeetikas midagi muud peale põlevkivijaamade ei olekski vaja. Valitsuse energiakokkulepe tähendab tema sõnul aga, et terve Eesti pannakse tuulikuid ja päikeseparke täis, mille hind ühiskonnale on väga kõrge.
“Mida sa vaidled selliste inimestega, kes keelduvad argumente kuulda võtmast ja ütlevad lihtsalt, et kõik, mis neile ei meeldi kuulda, on vandenõuteooria. Tegelikult tuleb sellised inimesed välja naerda. Ma räägin ministritest või ministeeriumi ametnikest või ka kinnimakstud teadlastest, kes selliste avaldustega lagedale tulevad,” ütles Helme veel.
Allikas: ERR