03.06.2024
El Nino mõjuala 2015. aastal.
Enamik inimesi tunnistab seda, et inimtegevus mõjutab Maa kliimat, kuid enamik usub ka seda, et inimtegevus pole peamine ja ainus põhjus, miks Maa kliima muutub, vaid muutused on erinevate faktorite koosmõju, kusjuures inimfaktor on üsna tähtsusetu, pearoll on looduslikel ja kosmilistel (Päikese aktiivsus) mõjudel.
Ilmastikunähtuse La Niña naasmine peaks aitama tänavu pärast mitut kuud üleilmseid kuumarekordeid temperatuure alandada, teatas esmaspäeval Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon.
Muutus leiab tõenäoliselt aset lähikuudel, sest ilmastikunähtus El Niño, mis on aidanud alates 2023. aastast kaasa rekordkuumale ja äärmuslikele ilmastikuoludele, “näitab lõppemise märke”, teatas WMO.
Põhjused on looduslikud. Postimees kirjutas 2007. aastal: “Hispaania keeles poisslast (El Niño) ja tütarlast (La Niña) tähendavad nimetused märgivad vastandliku tähendusega loodusnähtusi, mille tekkimise mehhanisme veel uuritakse. Esimese puhul kogunevad Lõuna-Ameerika looderannikule, Peruu ja Ecuadori lähedale erakordselt ehk viie kraadi võrra tavalisest soojemad veemassid. El Niño paiskab segi kogu Vaikse Ookeani troopika atmosfääri ja toob Lõuna-Ameerikasse võimsad vihmahood, samal ajal kui Indoneesia ookeani vastaspool kannatab põuda. La Niña toimib täpselt vastupidi, tuues kaasa ka vastupidised tagajärjed.”
Tänased kliimahüsteerikud ajavad inimtegevuslike kliimamuutuste süüks praktiliselt kõik, mis maailmas toimub. Nii kirjutab BNS: “Päästjad jätkavad inimeste evakueerimist Saksamaa lõunaosa üleujutuspiirkondadest, esmaspäeval katastroofiala külastanud kantsler Olaf Scholzi sõnul on tegu hoiatusega kliimamuutuse tagajärgedest.”
Smas tuli teade Indiast: Indias Delhis kolmapäeval mõõdetud kuumarekord on osutunud valeks, kinnitas sotsiaalmeediaplatvormil X geoteaduste eest vastutav minister Kiren Rijiju. Rijiju sõnul oli 52,9 kraadi Celsiuse järgi mõõtmisviga, kui tegelik õhutemperatuur oli 49,9 kraadi.
Delhi eeslinnas Mugeshpuris mõõdetud 52,9 kraadi tekitas India metereoloogiateenistuses (IMD) kahtlusi juba mõõtmispäeval, sest võrreldes teiste mõõtmisjaamadega kujutas see endast kõrvalekallet. “See võib olla sensori rike või kohalik faktor. IMD uurib andmeid ja andureid,” lisati teates.
Uue kinnituse kohaselt on India mõõtmisajaloo kuumarekord endiselt 51 kraadi, mis mõõdeti 2016. aastal Rajasthani osariigi Phalodi kõrbepiirkonnas.”
Uued Uudised