Ilmselt nii mõnigi kodanik on mõelnud, millest on ajendatud massihüsteeria ja hädakisa orjatööjõu ümber.
10 aastat tagasi said maasikad korjatud, lehmad lüpstud ja majad ehitatud ühegi immigrandi abita. Täna väidab maasikakasvataja, et eestlane on vilets tööinimene.
Huvitav, kas eestlase genoomis on toimunud miskid muutused? Ilmselt siiski mitte, vaid eestlane tahab õhtul olla oma pere juures, vahel haigestub mõni pereliige, kes vajab abi, inimestel on majandamist ka kodus ning see võtab oma aja. Eestlane ei ole halb töövõtja, eestlane tahab, et talle makstakse väärilist palka ja koheldatakse inimväärselt.
Meie ümber toimuv trall on tegelikult ajendet Rõivase valitsuse ühest viimasest “peenhäälestusest”, millega kaotati viimasedki, järk-järgult alandatud nõuded maksta võõrtöölistele inimväärset palka. Ehk teisisõnu palgata alandavalt väikese või pea olematu tasu eest õnnetuid ukrainlasi, kes kodus sedagi ei teeninud.
Maailma kuulsaim rahapesuminister Ligi väitis esmaspäeval Riigikogu ees, et tegemist oli Eesti abikäega paljukannatanud ukraina rahvale – tegelikult aga järeleandmisega põllumajanduslobistidele. Olematut palka makstes õnnestuski ihnurist maasikakasvatajatel oma külvipinda kordistada ja piimakarja pidajal loomi juurde hankida, sest tööjõukulud olid nullilähedased.
Siis tuli pandeemia, slaavi orjad kadusid ning algas uks kiun ja süüdistamine. Senine pidu saab orjapidajatel aga otsa nii ehk naa, vaatamata esmaspäevasele otsusele ukrainlasi riiki lubada. Mõnda inimest näib Pyrrose võit veel rõõmustavat, kuid mitte kauaks.
Urmas Reitelmann, EKRE Riigikogu liige