Madison Eesti eesistumisest: kas see oli 75 miljonit eurot väärt?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison ütles riigikogu suures saalis Eesti EL-i eesistumist kokku võtnud kõnes, et Eesti sai eesistumisega hakkama. See, mida Eestilt oodati, sai tehtud, koosolekud peetud ja saab ka järg üle antud järgmisele eesistujale Bulgaariale.
“Samas, kas eesistumine oli 75 miljonit eurot väärt? Eesistumine on suuresti illusioon. Eesistumise käigus on poliitilisi otsuseid mõjutada on väga keeruline. Eriti veel juhul, kui võetakse juba alguses seisukoht, et jäädakse ka teravamates küsimustes neutraalseks,” märkis Madison.

“Kui rääkida sellest, et mis on muutunud Euroopa Liidus meie eesistumise ajal, siis nentigem, et põhilised probleemid pole lahendust leidnud. Migratsioonivood on küll väiksemad kui 2015. aastal, kuid võrreldavad jätkuvalt 2014. aasta voogudega. Kahe nädala taguse seisuga oli tänavu Euroopasse tulnud üle 160 000 migrandi. Samuti ei ole suudetud või õigemini tahetud langetada poliitilist otsust sekkuda nii Lähis-Ida kui Põhja-Aafrika riikide tegevusse, kust migrandid tulevad. Olukord, kus probleemile otsitakse lahendust läbi varjupaigasüsteemi tsentraliseerimise, ei ole jätkusuutlik ja suurendab veelgi enam pingeid liikmesriikide vahel. Osade riikide vastupandamatu soov veeretada vastutust teistele riikidele oma suutmatuse tõttu tagada toimiv piirivalve, õõnestab vaid usaldust Euroopa Liidus ja suurendab vajadust uute poliitiliste jõudude järele,” sõnas Madison.

Eesti tegi eesistujana mitteametliku kompromissettepaneku leidmaks lahendust migratsioonipoliitika sõlmkohtadele. “Olen nõus, et seal oli mitmeid häid ja mõistlikke punkte. Näiteks see, et Eesti toetab migratsiooniprobleemi lahendamist oma toetusmeeskondade ja rahaabi saatmisega hädas piirkondadesse. Samas ei saa kuidagi nõustuda ettepanekuga, et Euroopa Komisjon seaks kõikidele liikmesriikidele oma piiri, kui palju peaks mingi riik migrante vastu võtma. Iga liikmesriigi otsustada on suund migratsioonipoliitikas ja Euroopa Liidul tervikuna ei ole õigust sekkuda liikmesriikide suveräänsusesse,” on Madison veendunud.

Teine tähtis küsimus on julgeolek. Euroopa Liidu riikide koostöö julgeoleku valdkonnas on oluline. “Paraku tuleb olla väga tähelepanelik julgeoleku koostöö süvendamise osas, et ei tekiks kihk kopeerida NATO-t. Ei saa teha uut koostöövormi ilma, et see midagi maksaks. NATO struktuur on end tõestanud ja selle arendamine on praeguses julgeolekuolukorras kõige tõsiseltvõetavam lahendus. Ei ole ju saladus, et mitmed Euroopa suurriigid vaatavad Ameerika Ühendriikide uuele administratsioonile pika hambaga.

See viltuvaatamine ei tohi olla aga ajendiks topeltsüsteemide loomiseks, mis juba eos on ettenähtult nõrk ja mittetoimiv. Euroopa Liidu riigid, mis kuuluvad NATO-sse, peavad esmajärgus täitma oma kohust panustamaks vähemalt 2% SKP-st kaitse-eelarvesse ja alles seejärel võtma jutuks topeltsüsteemide loomise. Euroopa Liit ei saa võtta iseenesestmõistetavalt olukorda, et 73% NATO eelarvest tuleb teistpoolt suurt lompi,” rõhutas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees.