Absurd karjakasvatuse ümber: keskkonnaametnikud võitlevad ronkade abil maameestega

Majandus,
Keskkonnaameti ametnikud lihtsalt ei tea, et rongad on on loomakasvatusele reaalne oht.

Viimastel kuudel, kui kogu Eesti elu on olnud üle ujutatud kliimahüsteerikute arusaamatuist, et mitte öelda – ebaadekvaatseist nõudmistest, on nende esindusešelonid nüüd asunud hambaid teritama meie põllumajanduse kallal.

Meenutagem, et Eesti põllumajandus hoiab eestlasi ja kõiki sellel maalapil elavaid inimesi, ka legaalseid või illegaalseid (moslemi) tulnukaid elus. Meenutasin illegaale seoses järgnevaga, et nood teatavasti ei söö näiteks sealiha ja eelistavad hoopis lambaliha.

Keskkonnaaktivistid viisid isegi aasta põllumehe nimetamise konverentsi selleni, et seal praktiliselt põllumajandusest ei räägitud, vaid üksnes sellest, kuidas meie vilja- ja loomakasvatajad hävitavad meie niinimetatud keskkonda ja oma tegevusega suurendavad „kasvuhoonegaaside“ hulka ning peaksid oma tootmise nii põldudel kui farmides kiiresti kokku tõmbama, et „päästa maailma“.

Midagi on seoses sellega lahti terve mõistusega ehk põlise maamehetarkusega. Põllumajandust üritavad muuta ja hävitada mingid „tühja Eesti“ linnapreilid ja ministeeriumidesse pugenud hipsterid. Nõukogude ajal suunati sellised „vastalised“ sunduslikult põllutöödele. Ehk oli see liiga karm meede, aga tänase ametnikkonna enamik ei tea kahjuks päris elust … midagi.

Tegelikult on keskkonnaamet oma täiesti ärapööranud loogikale viidates püüdnud väita, et Lõuna-Eestis rongad karjamaadel EI TAPA seal söövaid lambaid vaid jahikirest. Sest lambad olevat nii haiged, et need tulekski tegelikult tappa? Et kaarnad teostavad nii-öelda looduslikku valikut?

Tsiteerin kirja Lõuna-Eestis toimunu kohta: „Kaspri Talu OÜ esindaja Ragne Kärner-Neevits esitas 26.08.19 KeA (Keskkonnaamet) Lõuna regioonile taotluse ronkade küttimiseks, kuna rongad ründavad ja surmavad tallesid ning täiskasvanud lambaid.

Analoogiline taotlus esitati ka 2018. aastal, mil KeA andis väheste karjakasvatuse kogemustega kodanikule loa ronkade peletamiseks ja nõustas asjakohaste peletusmeetmete osas, s.h. surmatud isendite kasutamine peletitena ja korraliku väljaõppega karjakoer, kes toona oli veel kutsikas.“ (Põline lambakasvataja osutus väheste kogemustega kodanikuks ja karjakoer oli veel kutsikas? Naerukoht.)

„2019. a augusti lõpus on sama aasta talled vähemalt 5-kuused ning peaaegu vanaloomade suurused. Keskkonnaametil pole varasemast teada juhuseid, et rongad oleks täiskasvanud lambaid rünnanud ja nende surma põhjustanud. (Miks neid juhuseid pole fikseeritud?) Sama karja nooremate lammastega samal aastal ega ka lähikonnast polnud varem probleeme teada. Seepärast seadis KeA kahtluse alla, et rongad on lammaste surma põhjustajaks. Lambakasvatajal paluti anda surnud loomad Eesti Maaülikooli veterinaaria laborisse ekspertiis surma põhjuste selgitamiseks. Korduvatel paikvaatlusel tuvastati karjas jõuetuid ja kõhulahtisuse sümptomitega loomi, kellest ühte ka filmiti. (Kutsuti kohale lausa operaatorid, et tõestada kõhulahtisi loomi. Kas tõesti seedekulglat tühjendades?)“

„Karjakasvataja teatas surmajuhtumistest ja andis loomad laborile 5.09.2019 ja 20.09.2019. Labori vastused edastati KeA-le ning karjaomanikule vastavalt 13.09.2019 ja 24.09.2019. Mõlema lamba lahangul tuvastati neil tugev kõhulahtisus, kõhnumine ning teisele lambale telliti seepärast ka bakterioloogiline uuring, mis tuvastas loomas E. coli, Salmonella enterica subsp. diarizonae ja Clostridium sordelli haigustekitajad. KeA ja karjaomanik sai vastava info 30.09.19.“ (Kõik võimalikud bakterid on üles loetud, puudub vaid listeeria?)

Tsiteerime edasi Keskkonnaameti vastuseid: „18.10.2019 otsustas KeA anda peletusmeetmena loa kuni 4 ronga küttimiseks ajavahemikul 18.10 – 15.11.2019 tingimusel, et seda teeb jahiõigust omav isik. Kütitud linde tuleb vastavalt KeA juhistele kasutada karjamaadel peletitena teistele lindudele. Väliste tunnuste põhjal haigestunud ja nõrgestunud loomad tuleb kuni tervenemiseni tervetest loomadest eraldada, tagada neile asjakohane ravi ning korraldada nende piiratud viibimisalal ronkade peletamine.“ (Niisiis, võtke ja kulutage kõvasti pappi, et kaitsta oma lambakarja, kasutades meetmeid, mis pole ka varem tulemust andnud. Peaasi, et ametnikud oleksid rahul!)

Kas tõesti peab läbi käima paar aastat sellist bürokraatlikku menetlemist, et tõestada, et hoolimata igasugu kontoriametnike eelarvamustest võivad keskkonnas tegutsevad rongad muutuda teatud oludes Hitchcocki lindude sarnasteks röövlindudeks, ja mitte ainult teiste lindude, vaid ka imetajate, põllumajandusloomade suhtes? Kui lähed neid maha laskma, saad kindlasti kriminaalsüüdistuse! Mida õieti antud juhul kaitseb Keskkonnaamet, kas neile seatud pseudonõudmisi „keskkonnaneutraalsuse ja liigirikkuse“ kaitsmiseks või lihtsalt soovi näidata ennast puhkenud kliimahüsteeria taustal ešeloni eesvõitlejatena. Kuidas jätkata sellises õhkkonnas tootlikku põllumajandust? Ehk oleks lihtsam hakata tarbima moslemi maadelt laekuvat lambaliha!?

Võib-olla tõesti kuulutada must ronk „valgeks linnuks“ nagu kunagises „Ruja“ ja Urmas Alenderi laulus?

Mart Ummelas, maaeluministri nõunik

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused