07.05.2022
Palju erinevaid lennukeid lendab Tallinna lennujaamast, aga Nordica mitte. Pilt on illustratiivne.
Nordica koha pealt valitseb hetkel küll vaikus, kuid see on siiski suhteline. Siiski – Ärileht üllitas artikli, millest võib välja lugeda, et aastatega on Nordicasse pandud juba 100 miljonit ja esitatakse ka retooriline küsimus – mida me selle eest saanud oleme?!
Viie aastaga 100 miljonit eurot: mida oleme saanud riigi lennuärisse paigutatud raha eest?
Paraku on toodud summa eksitav ja nende summadega vassitakse endiselt.
Teatavasti pandi kohe alguses, see tähendab 2015. aasta lõpus TVH-sse ja Nordicasse kokku 72 miljonit ning toetudes avalikele andmetele on see summa 7 aastaga kasvanud kokku nende 2 firma peale 322 miljoni euroni – väike vahe, kas pole?!. Küsimuseks jääbki, kas ajakirjanik pole viitsinud süveneda või aeti talle sõna otseses mõõtes “kägu”.
Väike kirss ka siia tordile juurde samalt ärilehelt: Riik ostab LHV pensionifondidelt laenatud rahaga kaks lennukit ja TRINITI nõustas TVH võlakirjaemissiooni ja seitsmenda lennuki omandamist – sealt leiame aga ikka Ergo Blumfeldi, kes esindab kord riiki ja teisalt jällegi nagu konkurenti. Sama advokaadibüroo teostas, muide, ka omal ajal Nordica otsest juhtimist – ikka lepingu alusel. Mis kompetents on advokaatidel taevastest asjadest – ilmselt polegi oluline seda enam, et riik omanikuna on vaid sponsori rollis.
Vaata ka – TVH Volituse andmine osaühingu Transpordi Varahaldus asutamiseks ja osakapitali sissemakseks–Riigi Teataja, 32 miljonit eurot ja Nordic Aviation Volituse andmine aktsiaseltsi Nordic Aviation Group asutamiseks ja aktsiakapitali sissemakseks –Riigi Teataja 40 miljonit… Ja kõik see oli alles algne kulutus.
Nüüd räägitakse taas akuutsest rahavajadusest – seekord 150 miljonist. Kuidas siin asju aetakse?! Siin võetakse vanu lennukeid, uute jaoks ei jätku. Uute jaoks pole sihukest raha ju kuskilt võtta, rahandusminister ei pruugi närvi säilitada. Praegu tundub, et tõotatud SAS-i diil jäi katki, liiga uued ja kallid ja saab ju ka vanemaid ja odavamaid.
Senise praktika kohaselt kasutavad sellised allhanke firmad lennukeid vanuses 17- 22 aastat, sest kuidas sa muidu odavat allhanget ikka pakkuda saad. Võtame näiteks kaks 19 aasta vanust, ühega allhanget teha ei saa.
Niinimetatud juurutamiskulud on 2 miljonit. Aasta kulud kokku lüüa ja saame jälle 10 miljonit. Lisame liisingud, hooldused, palgad, parkimine varuosad, maakeeli remondifondi kogumine ja nimekirja võib veelgi pikendada.
Kokkuvõttes saame 2 risu 12 miljonit investeeringut…
Kõigele lisaks peab peab olema kindlus et lepingud on juba ette alla kirjutatud. Selline juhus firmaga AirEst on juba olnud, kui üks Airbus 320 saabus ja alles siis hakati talle tööd otsima. Lennuk seisis ja seisis ning lõpuks anti ta ära ja 10 miljonit miinust oligi jälle olemas. Seisev lennuk on kallis lõbu.
See eeldatav kahju 10 miljonit on kirja pandud tagasihoidlikkusest, kuid nagu ikka – jälgigem arenguid!
Andres Raid, ajakirjanik
