Asjatundjad leiavad, et ukrainlaste asemel tuleb põllumajandusse tuua hüppavad tiigrid

Majandus,
- Updated
©Uued Uudised
Põllumajanduses tuleb lõpetada “kolhoosinaise-kaks-kätt” -poliitika ja panna rõhku kaasaegsetele tehnoloogiatele. Pilt on illustratiivne.

Eesti põllumajanduse arenemiseks pole odavtööjõud sugugi hea variant ja vaja on valdkonna tiigrihüpet, tõdevad nii ala spetsialistid kui ka rahvuskonservatiivsed poliitikud.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees ja lihatoimkonna juht Anu Hellenurme ütleb Maalehes:” Aeg on küps tiigrihüppeks põllumajanduses. Ukrainlased ei ole igavesti töötav lahendus, peame jõudma selleni, et meie põldu künnaks robotjuhtimisega traktor. Paras aeg oleks võtta Eesti riigile eesmärk: kümne aastaga muuta Eesti põllumajandus maailmas kõige innovaatilisemaks ning tehnoloogiliselt parimaks. See on teostatav, sest head eeldused selleks on olemas.”

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Samas nendib Hellenurme, et arvestades ebavõrdset konkurentsiolukorda Euroopa Liidus, pole meie põllumeestel üksinda piisavalt vahendeid, et terve riigi põllumajandus tiigrihüppe ära teeks ja sinna tuleb riigil panustada. Siiski on tema sõnutsi lautades ja põldudel on juba praegu suurepäraseid lahendusi, seega on põllumehed igati ärksad ja uuendustele avatud.

Ka rahandusminister Martin Helme ütles 7. aprillil: “Eesti põllumajanduses on terve hulk ettevõtteid, kes juba tänasel päeval on ülimalt efektiivsed ja tootlikud, maksavad korralikke palkasid ja kellel ei ole mingit häda saada Ukrainast puulasi ja tohtlasi, kes töötavad 16 tundi päevas miinimumpalga eest.”

Rahandusministri sõnul on välistööjõu riiki lubamise teema näol on tegu pseudoteemaga. “Põllumajandussektor saab tänase selle lisaeelarvega terve hulga mahukaid ja väga põhimõttelisi toetusmeetmeid, mis on just nimelt suunatud sellele, et meie põllumajandussektor muutuks konkurentsivõimelisemaks, efektiivsemaks, modernsemaks ja ekspordivõimekamaks,” sõnas ta.

Martin Helme arvates on nii võimalik pakkuda palju rohkem tuleviku vaatavat lahendust, kui väänata Eesti seadusi ja jätkata mudeliga, mis on üles ehitatud madala kvalifikatsiooniga odavtööjõu välismaalt sissetoomisele. “Minu meelest ei peaks ükski inimene, kes hoolib Eesti põllumajanduse tulevikust, seda lahendust toetama,” leidis rahandusminister.

Martin Helme kritiseeris juba EKRE opositsioonis olles võõrtööjõu massilist sissetoomist, väites, et kuni ettevõtjatel on odav füüsiline tööjõud käepärast võtta, ei hakka nad kaasaegsetesse seadmetesse investeerima, ning see pärsib Eesti kõrgtehnoloogilist arengut.

3 commentsOn Asjatundjad leiavad, et ukrainlaste asemel tuleb põllumajandusse tuua hüppavad tiigrid

  • Avatar

    Elukorraldus, jah. Mikrotasandil on seda ikka proovitud, väikeste lainetega. Aga ikka keegi muutub rahulolematuks, võrdleb juba tekkinud erinevusi ja hüppab siis kiirema ja mugavama variandi peale. Ses mõttes ei lase ülejäänud ühiskond erinevusi väga kaugele areneda. Kool ja “sõbrannad” hakkavad normaliseerima 🙂 …kui kõht on juba põhimõtteliselt täis. Riigitasandil jälle ei julge seda keegi ühe raksuga ümber muutma hakata. Siis võetaks vastutus enda peale ja risk on liiga suur. Teised riigid kah samamoodi normaliseerimas kõrval. See kaader, kes on end sinna pumba juurde sättinud, ei oska reeglina amišeid kangelastena näha (kasvõi juba sellepärast, et see tähendaks loobumist lopsakast metatasandist — enesehävitajalik mõte ühele poliitikule).
    Kaude saaks muidugi tingimusi arendada. Ja nt mõelda, kumb aitab meid sinna lähemale, kas nn nutieesti v odavtööjõu eesti — isegi kui selleks on vaja odav tööjõud importida. Ainus udune lootus on, et äkki võiks see makronuti ühiskond kunagi ka mikronutiks pöörduda. Aga esialgu seda kusagilt näha pole. Praeguse majandusmudeli juures odavtööjõule orienteerumine on aga lihtsalt püüd orjariigi põlve pikendada. Aga noh… ega see Hellenurme jutt on ka muidugi rubriigist “viie rikkama riigi hulka”. Mujal on juba seda mängu natuke peale kümne aasta arendatud ja viimastel aastatel (3-4) rängalt investeerima hakatud ja pigem ikka korporatsioonide kui riikide tasandil. Eesti võib loota siin heal juhul mõnele startupile, mis raha sisse võiks tuua (kuigi ma ei kujuta hästi ette, palju need praegused paar edukat startuppi eestile üldse tulu toovad). Aga lootus seal maailmas tooni hakata andma on muidugi olematu — selleks on prantslased, ameeriklased, inglased, hollandlased vähemalt liiga rikkad ja kaugel ees. Ja see on ka tehniliselt palju mitmekesisem valdkond kui niisama äpindus. A vbl kujutavad aind seda ette, et riik aitab lihtsalt neid mujal arendatud asju eesti põllumajandusele osta. Karta on et niipidi.

  • Avatar

    See “tehnitseerimine” EI OLE muidugi õige tee…, aga ilmselt praegu väike Eesti üksi sellele vastu ei saa (ja seda maailmale ära ei seleta)…
    Pigem “road to Hell”…
    Aga, kui ükskord kõigil siis kõhud täis – siis saadakse aru, et see oli lollus kõik…

    PS. Saaks ka praegu, muidugi, korraldada elu nii, et kõigil oleks kõhud täis. Põhimõtteliselt. Ja selleks pole pm. raha tarvis.! ELUKORRALDUSE küsimus vaid…
    Õiglane! ja ELU MÕTET JA REEGLEID ARVESTAV ELUKORRALDUS VAID…

  • Avatar

    Väga õige. Selge liin, mida ajada. Kahju ainult, et see on globaliseerumise tee.

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused