22.04.2020
Põllumajanduses tuleb lõpetada “kolhoosinaise-kaks-kätt” -poliitika ja panna rõhku kaasaegsetele tehnoloogiatele. Pilt on illustratiivne.
Eesti põllumajanduse arenemiseks pole odavtööjõud sugugi hea variant ja vaja on valdkonna tiigrihüpet, tõdevad nii ala spetsialistid kui ka rahvuskonservatiivsed poliitikud.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees ja lihatoimkonna juht Anu Hellenurme ütleb Maalehes:” Aeg on küps tiigrihüppeks põllumajanduses. Ukrainlased ei ole igavesti töötav lahendus, peame jõudma selleni, et meie põldu künnaks robotjuhtimisega traktor. Paras aeg oleks võtta Eesti riigile eesmärk: kümne aastaga muuta Eesti põllumajandus maailmas kõige innovaatilisemaks ning tehnoloogiliselt parimaks. See on teostatav, sest head eeldused selleks on olemas.”
Samas nendib Hellenurme, et arvestades ebavõrdset konkurentsiolukorda Euroopa Liidus, pole meie põllumeestel üksinda piisavalt vahendeid, et terve riigi põllumajandus tiigrihüppe ära teeks ja sinna tuleb riigil panustada. Siiski on tema sõnutsi lautades ja põldudel on juba praegu suurepäraseid lahendusi, seega on põllumehed igati ärksad ja uuendustele avatud.
Ka rahandusminister Martin Helme ütles 7. aprillil: “Eesti põllumajanduses on terve hulk ettevõtteid, kes juba tänasel päeval on ülimalt efektiivsed ja tootlikud, maksavad korralikke palkasid ja kellel ei ole mingit häda saada Ukrainast puulasi ja tohtlasi, kes töötavad 16 tundi päevas miinimumpalga eest.”
Rahandusministri sõnul on välistööjõu riiki lubamise teema näol on tegu pseudoteemaga. “Põllumajandussektor saab tänase selle lisaeelarvega terve hulga mahukaid ja väga põhimõttelisi toetusmeetmeid, mis on just nimelt suunatud sellele, et meie põllumajandussektor muutuks konkurentsivõimelisemaks, efektiivsemaks, modernsemaks ja ekspordivõimekamaks,” sõnas ta.
Martin Helme arvates on nii võimalik pakkuda palju rohkem tuleviku vaatavat lahendust, kui väänata Eesti seadusi ja jätkata mudeliga, mis on üles ehitatud madala kvalifikatsiooniga odavtööjõu välismaalt sissetoomisele. “Minu meelest ei peaks ükski inimene, kes hoolib Eesti põllumajanduse tulevikust, seda lahendust toetama,” leidis rahandusminister.
Martin Helme kritiseeris juba EKRE opositsioonis olles võõrtööjõu massilist sissetoomist, väites, et kuni ettevõtjatel on odav füüsiline tööjõud käepärast võtta, ei hakka nad kaasaegsetesse seadmetesse investeerima, ning see pärsib Eesti kõrgtehnoloogilist arengut.