Danske panga Eesti haru soovitas rahapesu aegadel klientidel varanduse varjamiseks raha kulla vastu vahetada

Rubriik Majandus On

Danske panga rahapesu skandaali kõrghetkedel hakkas pank pakkuma rikastele klientidele oma varanduse varjamiseks kullakange, kirjutab Bloomberg.

Panga Eesti haru, mille kaudu viidi aastatel 2007-2015 läbi miljarditesse eurodesse ulatuvat rahapesu, soovitas teatud klientidel, peamiselt Venemaa taustaga klientidel, et nad võivad vahetada oma raha kullakangide ja väärismüntide vastu.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Seda kinnitav dokument on pärit 2012. aastast. Dokumendi kohasel pakkus Danske klientidele varanduse peitmiseks kullakange ettevaatusabinõuna võimalike riskide ennetamiseks, nimetades kulda kui anonüümset ja lihtsasti liigutatavat vara.

Panga 2018. aasta mitteresidentidest kliente puudutavas raportis on loetletud kõik klientidele pakutavad teenused, ent nimekirjas ei ole mainitud kullakangide ostmise võimalust. Danske pank on keeldunud uudist kommenteerimast.

Rahapesule spetsialiseerunud Taani jurist Jakob Dedenroth Bernhofti sõnul on äärmiselt kummaline, et panga enda raportites sellist asja ei avastatud. „Tegemist on teenusega, mis on täielikult vastuolus kõigi rahapesuvastaste seadustega. Asi on päris kindlasti kahtlane,“ ütles Bernhoft. „Kuld on rahapesu jaoks väga kasulik, kuna kulla väärtus on püsiv.“

Kui palju kulda Danskel Eesti haru kaudu müüa õnnestus, ei ole teada. Kuid Bloombergi väitel kinnitab nende kätte sattunud teave, et mitmed kliendid seda võimalust siiski kasutasid. Väidetavalt pakuti kullakangide ostmise teenust ka kohalikele eraklientidele.

250 grammise või suurema kullakangi võisid mitteresidentidest kliendid saada ka ilma pitseeritud pakendi või pabersertifikaadita. Nõutud oli küll rahapesuvastane tõend, aga kui kullakande hoiti pangas pikaajaliselt, siis ei olnud vaja ka seda.

Dokumentide kohaselt sai Danske kulda peamiselt kahelt partnerilt, sõltuvalt tellitud kulla kogusest. Üks partner täitis tellimusi, mis olid üle 300 000 euro (sel ajal võrdne 6 kilo kullaga) ja teine täitis väiksemaid tellimusi. Danske võttis suurematelt tellimustelt vahendustasu 0,5% ja väiksematelt 4%.

Danske panga rahapesu uurimisega tegeleb USA justiitsministeerium ning Väärtpaberite ja Börsitehingute Komisjon. Euroopas on alustatud kriminaaluurimine Taanis, Eestis ja Prantsusmaal.

Allikas: Bloomberg

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused