Edu EL-i kliimaleppe saavutamise osas on tugevasti näiline, asjalikumad riigid nõuavad garantiisid

Liberaalne meedia hõiskab väidetava kliima kokkuleppe osas, väites, et Euroopa Liidu liidrid saavutasid ööl vastu reedet ilma Poola nõusolekuta kokkuleppe üleminekus süsinikuneutraalsele majandusele aastaks 2050.

Tegelikult pole selliseks hurraa-optimismiks väga põhjust. Peaminister Jüri Ratas ütles näiteks pärast Euroopa ülemkogu Brüsselis intervjuus ERR-i korrespondendile Epp Ehandile, et vaatamata teistsugustele teadetele ning edasiliikumisele Euroopa Liidu liidrid süsinikuneutraalsuse eesmärgiks seadmises 2050. aastaks üksmeelele ei jõudnud.

Uudistest paistab silma kaasakiitjate negatiivne hinnang Poola vastuseisule. Poola peaminister Mateusz Morawiecki aga rääkis täiesti siiralt murest selle üle, et kõik toimub liiga kiires tempos ja tugeva kivisöel põhineva majandusega riik maksaks projektiga mõtlematult kaasa tormates liiga kõrget hinda.

Poola soovibki EL-ilt täiendavat rahastamismehhanismi, mis on iseseisva riigi puhul täiesti mõistlik – ei minda kaasa hukutava kiirustamisega. Tšehhid omakorda surusid leppe sõnastusse lubaduse kasutada tuumaenergiat.

Poola valitsusel on plaan, mille järgi tuleks jõuda 2030. aastaks söekasutuse osakaalus 60 protsendini. EL näeb ette selleks ajaks üldse söest loobumist.

Varssavi tahab, et EL rahastaks 80 protsendi ulatuses söeenergiast sõltuva Poola üleminekut süsinikuneutraalsusele. Jutt käib umbes 100 miljardist eurost, millest aga ei pruugi jätkuda. Tšehhi vajab süsinikuneutraalsuse saavutamiseks 30-40 miljardit eurot.

Poola ja EL pöörduvad selle küsimuse juurde tagasi tuleva aasta juunis. Seega on poolakad hea näide sellest, kuidas riik hoolitseb oma huvide eest, laskmata ennast üldisest tormamisest kaasa haarata – on ju ilmselge, et kõik riigid pole energiamajanduse võrdsed, et nad saaksid täiesti võrdsel määral kliimaneutraalsusega kaasa minna.