Eesti Panga pehmest hoiatusest terendab uus majanduslangus või koguni -surutis

Jüri Ratas, Kadri SimsonJüri Ratase ja Kadri Simsoni majanduspoliitika on läbikukkumisest pääsenud tänu ülemaailmse majanduse heale seisule.

Turumajanduse üheks tunnuseks on majanduslike tõusude vaheldumine mõõnadega ja eluliselt tähtis on esimest ära kasutada, et üle saada teisest.

Ilmselt mäletab enamik inimestest 2008. aastal alanud majandussurutist, mille tulekust asjatundjad ühiskonda ette ei hoiatanud ja mille käigus jättis võimul olnud Reformierakond kogu rahva ilma igasuguseta toeta omapäi hädaorgu rabelema.

ERR üllitas teisipäeval loo: “Eesti Pank: Eesti majandus liigub väga headest aegadest headesse aegadesse”, mille sisuks on “Eesti majandus näitab nõrgenemise märke ning keskpanga prognoosi järgi aeglustub majanduskasv 2020. aastaks 2,5 protsendini.”

“Kasvutsükli tipp oli ilmselt möödunud aastal ja siin on märgata mõningast optimismi raugemist nii ettevõtete kui tarbijate kindlustundes,” märkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Riigieelarvet aga tuleks Eesti Panga hinnangul edaspidi koostada väikese varuga, et juhuks, kui majandus ei osutu nii heaks, kui prognoositud, ei peaks hakkama viimasel hetkel uusi katteallikaid otsima. “Siin võiks olla valmis halvemateks uudisteks järgnevatel kuudel,” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Jüri Ratase valitsuse mõningase edu aluseks olidki niinimetatud “lihavate lehmade aastad” ehk võimule saamine majandustõusu tipus, mistõttu võis valitsus sülitada 100 miljonile Lätti läinud eurole, millele võiks lisada topeltsumma nii Soome suunalt kui ka käibemaksukaotuste arvelt. Majandustõus annab ilmselt teed majanduslangusele ja nüüd ongi küsimus selles, et kas bumerang jõuab tagasi enne uusi Riigikogu valimisi, et Keskerakonna, Isamaa ja sotside populaarsust põhjalikult räsida.

Igal juhul tasub juba praegu teraselt majanduses toimuvat jälgida, et ei juhtuks nii, nagu see oli 2008. aastal, mil hea ja tasuva töökohaga ning jõukohase kodulaenuga inimesed osutusid ühtäkki tänavale tõstetud töötuteks. “Eestlastel väga vedanud, et neil on selline naaber nagu Soome, mis aitas raskel tunnil, siis kui Eesti valitsus kriisi ajal rahval tooli alt ära tõmbas, leida tööd ja leiba Soomes,” meenutatakse põhjanaabrite juures siiani. Toolitõmbaja oli mõistagi Reformierakond.

Majandussurutis (kõnekeeles masu) ehk depressioon on majanduse pikaajaline ränk pidurdumine, tõsisem kui tavapäraseks majandustsükli osaks peetav majanduslangus. Majandussurutisega kaasneb suur SKT langus, suur tööpuudus, inflatsioon ja laialdased pankrotid.

Kommentaarid