Eesti Pank prognoosib majanduslanguseks üle 6 protsendi

Majandus,
©Uued Uudised
Globaalse majanduse asemel peaks eelistama rahvuslikku majandust. Pilt on illustratiivne.

Eesti Panga prognooside järgi võib Eesti majandus kahaneda 6 protsenti juhul, kui olukord leeveneb mai alguses, tõenäoliselt tuleb majanduslangus siiski suurem.

Koroonaviiruse pandeemiaga kaasnevat lõplikku majanduskahju ulatust pole keskpanga hinnangul võimalik täpselt prognoosida, küll aga saab anda ligikaudse hinnangu majanduslanguse suurusele eri stsenaariumite korral. Majanduslanguse suurus sõltub sellest, millal lõppevad pandeemiast tingitud piirangud ja taastub tavapärane tegevuskeskkond ning kuidas ettevõtted suudavad kriisi üle elada, teatas Eesti Pank.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Lühema piirangute aja korral on majanduse taastumine väga kiire, aga kui piirangud jäävad pikemaks ajaks, siis on oluliselt rohkem ettevõtteid, kes ei suuda kriisi üle elada ja majanduse taastumine saab olema märksa vaevalisem.

“Kümnekonna aasta tagusest sügavast kriisist taastus Eesti majandus teiste riikidega võrreldes väga kiiresti. Eesti ettevõtete paindlikkus ja majanduse kohanemisvõime annab põhjust loota, et ka koroonaviiruse põhjustatud majanduslangusest suudab Eesti majandus piirangute lõppedes kiiresti taastuda,” ütles Eesti Panga president Madis Müller pressiteate vahendusel.

Valitsuse praeguse otsuse kohaselt lõppeb eriolukord mai alguses. Kui samal ajal leevenevad piirangud ka mujal maailmas ning algab järkjärguline taastumine ja ettevõtete majandustegevuse normaliseerumine, kahaneb Eesti majandus sel aastal keskpanga prognoosi järgi umbes 6 protsenti.

Saamata jäänud maksutulud ja sotsiaaltoetuste kasv suurendavad valitsemissektori eelarve puudujääki selle stsenaariumi korral ligi miljardi euro võrra ehk üle 3 protsendi SKPst. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele.

Viimaste sündmuste valguses võib mai alguseks kavandatud eriolukorra lõppemine siiski edasi lükkuda, mistõttu majanduslangus kujuneb arvatavasti suuremaks kui 6 protsenti. Iga nädal eriolukorra pikenemist Eestis ja eksportturgude taastumise edasilükkumist süvendab 2020. aasta majanduslangust umbes poole protsendi jagu.

Kui piirangute periood pikeneb näiteks augusti alguseni, võtab lisaks pikemale surutisele ka sellest taastumine rohkem aega. Eesti majandus kahaneks sel juhul umbes 14 protsenti. Valitsemissektori eelarve puudujääk süveneks selle stsenaariumi korral kuni kahe miljardi euro võrra ehk 8 protsenti SKP-st. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele.

Tegelik majanduslanguse ulatus ja koormus valitsemissektori eelarvele sõltub valitsuse abipaketiga ette nähtud täiendavate kulutuste suurusest, milleks on praegu kavandatud umbes 2 miljardit eurot ehk umbes 7-8 protsenti SKP-st sõltuvalt SKP vähenemise ulatusest. Osa sellest laekub maksudena riigikassasse tagasi, kuid koormus riigieelarvele saab sel aastal olema väga suur.

Eesootava majanduslanguse valguses on selge, et kriisi mõjusid leevendades halveneb Eesti riigi rahanduslik positsioon kasvava võlakoormuse tõttu märkimisväärselt. Kuigi täiendav tugi majandusele valitsuse poolt on kujunenud olukorras tarvilik, tuleb kespanga hinnangul langetada otsuseid eelarveraha kulutamisel jätkuvalt kaalutletult.

Keskpanga hinnangul on äärmiselt tähtis suunata riigi abi võimalikult tõhusalt ja ennekõike valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele. Oluline on toetada inimesi ja ettevõtteid, et nad saaksid kriisiperioodil hakkama. Majanduse taastumist toetavaid samme valides tuleks vältida otsuseid, mis ei leevenda otseselt ja tõhusalt raskustesse sattunud ettevõtete ja eraisikute olukorda ning millele ei leita ühiskonnas laiapõhjalist toetust.

Koroonaviiruse pandeemia mõju majandusele peetakse enamasti ajutiseks ja loodetakse, et majandusolukord taastub pärast kriisi. Samas tuleb panga teatel olla valmis selleks, et kriis on pikem ja sügavam ning taastumisel kujuneb majandus teistsuguseks. Valitsus on juba välja kuulutanud otsuseid, mis on suunatud ettevõtete pankrottide ja töötajate koondamiste vältimisele ning inimeste sissetulekute säilitamisele.

See, millised täiendavad majanduspoliitilised otsused oleksid kõige otstarbekamad, sõltub juba majanduslanguse kestvusest ja sellest tuleneva mõju ulatusest Eesti majanduse struktuurile. Seetõttu tasub kespanga sõnul oodata, millist mõju avaldab majandusele juba väljakuulutatud esimene abipakett ja alles seejärel teha otsused, millised on järgmised ja kaugeleulatuva mõjuga majanduse toetamise sammud. (BNS)

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused