Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti soovib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi puhul suuremat paindlikkust

-
21.09.2020
Arvo Aller
© UU

Tänasel Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu. Eesistujariik Saksamaa soovib läbi arutada ja ootab liikmesriikide tagasisidet ÜPP-d puudutava keskkonnaarhitektuuri, otsetoetuste paindlikkuse ja halduskoormuse tasakaalu küsimustes.

Eesti toetab eesistujamaa ettepanekut rakendada uute ökokavade rakendamisel kahel esimesel aastal paindlikku lähenemist, mis võimaldaks vajadusel kasutamata jäävat ökokavade eelarvet  kasutada teiste, liikmesriikide jaoks oluliste otsetoetuste maksmiseks.

„Näiteks on Eestis peaaegu pool praegu kasutatavast põllumajandusmaast happelise pinnasega ning ÜPP keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel näeme suurt potentsiaali muldade neutraliseerimisel,“ tõi välja maaeluminister Arvo Aller (EKRE). „Seetõttu peaks looma võimaluse rahastada põllumajanduslike muldade lupjamist keskkonnakaitsena kas esimese või teise samba raames.“

Täiendavat paindlikkust on vaja ka  põllumajandus- ja keskkonnatingimuste puhul, kus kavandatud võrdlusaasta 2015 jääb kaugele minevikku ega esinda täpselt olukorda liikmesriikides. Seetõttu pakub Eesti välja sobiva võrdlusaastana 2018. „Igal juhul, mida uuem on võrdlusaasta, seda parem,“ ütles Arvo Aller.

Saksamaa kui eesistujariigi ettepanekusse lubada liikmesriikidel otsetoetusi paindlikult kasutada ja suunata on Eesti alati suhtunud pooldavalt. „Suuremat paindlikkust on vaja noorte põllumeeste toetamisel, et hõlbustada põlvkondade vahetumist,“ tõi välja Aller, lisades selles punktis veel, et Eesti jääb seisukohale, mille kohaselt tuleks  väiketalunikud otsetoetuse tingimuslikust süsteemist vabastada.

„Mis puudutab halduskoormuse tasakaalu, siis on ka siin meie seisukohad seotud paindlikkusega, et tulemusnäitajate kasutamise reeglid ei suurendaks veel rohkem ÜPP riikliku strateegikava halduskoormust,“ sõnas maaeluminister Aller.