Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti välismaalastega täituv tööturg meenutab üha enam Lääne-Euroopat

20.01.2023
Toidukuller
© Uued Uudised

Eesti tundub minevat sama sisserändeteed, mis Lääne-Euroopa, ja ilmselt on oodata ka samu probleeme, võõrkogukondade no-go-tsoonidest kuni kultuurikonfliktidest küllastunud vägivallaühiskonnani, nagu Rootsis on välja kujunenud.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul hakkab Eesti tööturg aastatega üha enam meenutama Lääne-Euroopat, kus madalamapalgalisi ameteid täidavad välismaise taustaga inimesed.

“Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet värsked numbrid Eesti majandust ja ühiskonda kõige enam mõjutava näitaja kohta – loomulikult on selleks siinne rahvaarv. Olgu maailmaturu hetkekonjunktuur või ettevõtete äriplaan milline tahes, suures plaanis määrab Eesti majanduse võimsuse ära ikkagi töökäte ja tarbijate hulk,” märkis Nestor pressiteates.

Numbrid on tema vaates ühekorraga nii rõõmustavad kui kurvastavad. Ühelt poolt oli Eesti iive ehk sündide ja surmade vahe sügavalt miinuses: mullu sündis Eestis ainult 11 588 last, mis on alates 1919. aastast, kui sündide andmeid üleriiklikult koguma hakati, madalaim näit. Samas kasvas Eesti rahvaarv mullu aga oluliselt – lausa 2 protsenti.

“Selle tagamaa on loomulikult traagilised sündmused Ukrainas, mis sundisid inimesi sõja jalust mujale kolima. Statistikaameti andmetel lisandus Eesti rahvastikku mullu ligi 32 000 inimest, kes olid siia kolinud just Ukrainast. Kokku saabus Eestisse mullu teistest riikidest elama aga 42 000 inimest. Lisaks Ukraina sõjapõgenikele on Eesti aasta-aastalt aina atraktiivsem rändesihtkoht teistest riikidest pärit inimeste jaoks. Lisaks on siinse elujärje paranedes otsustanud paljud eestlased siia tagasi kolida riikidest, kuhu nad kunagi ise paremat elu läksid otsima,” selgitas Nestor.

Ka Eesti mulluse välisrände profiil oli Ukraina sõjapõgenike tõttu veidi tavapäratu – valdavalt saabusid naised, lapsed ja vanemad inimesed. “Siiski on Ukraina sõjapõgenike tööle rakendumine ületanud ootuseid. Arvestades tööturul valitsenud karjuvat nõudlust töökäte järele, oli ehk tegemist parima ajaga, mil uusi tulijaid vastu võtta. Väga erinev pole olukord ka praegu. Kuigi majanduse väljavaade on halvenenud, siis on Eestis endiselt veel tuhandeid täitamata töökohtasid – viimastel andmetel umbes 13 000. Paljud neist ametitest on füüsiliselt koormavad ja nigelalt tasustatud, ent sõja jalust põgenenud ja oluliselt madalam sissetulekuga harjunud ukrainlased võtavad need vastu hea meelega,” ütles analüütik.

Üha enam hakkab Eesti tööturg meenutama Lääne-Euroopat, kuigi alles mõni aeg tagasi olu olukord vastupidine ja eestlased käisid ise Soomes või kaugemal lihtsamaid töid kodumaal pakutavast kõrgema palgaga tegemas. “Eesti viimaste aastate majandusareng on olnud ääretult kiire ja palgatase aina lähedasem jõukamates riikides pakutavaga. Seetõttu hakkame niiöelda “eesliini” töökohtadel nägema aina enam inimesi, kelle sünnikoht pole Eesti,” lisas Nestor.

Siiski pole välisriikidest pärit töötajaid tulnud juurde ainult madalapalgalistele ametikohtadele. “Eesti IT ja tehnoloogiasektori kiire arengu tõttu on siia tööle saabunud ka hulganisti väga hästi tasustatud välisspetsialiste. Seejuures pole paljude siia saabunud inimeste jaoks enam oluline mitte niivõrd riik, kuhu tullakse vaid pigem konkreetne ettevõte. Rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted värbavad rahvusvaheliselt ja paljude jaoks on atraktiivne mõni selline nimi oma CV-sse saada – miks mitte siis selleks vahepeal Eestis elada. Kindlasti võimaldab ka siinne palgatase ja elatustase elada märksa jõukamalt kui mõnes Euroopa suurlinnas,” tõi ta välja.

Seejuures ei saa Nestori sõnul aga kuidagi ümber ühest riikide majanduste kõrvutamisel enim kasutatud majandusnäitajast – ostujõuga kohandatud sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta. “Riigi rahvaarvu kasvamine mõjutab “tavalist” SKP-d selgelt positiivselt, sest töökäsi ja tarbijaid on lihtsalt rohkem. Ent riikides, kus rahvaarvu kiire juurdekasvu tõttu SKP pidevalt suureneb, ei pruugi sellest siiski suuremat rõõmu olla, sest SKP ühe elaniku kohta ei kasva sugugi ja inimeste eluolu on väga vaene. Näiteks on Eestiga samas suurusjärgus Zimbabwe SKP, ent elanikke on seal üle 15 miljoni. See tähendab, et sama suur “pirukas” peab ära toitma 12 korda rohkem inimesi,” selgitas Nestor.

Lisaks elanike arvule on oluline vaadata ka riigi hinnataset, sest näiteks mõnes Euroopa suurlinnas võib töötaja saada eestimaalasest kaks korda rohkem palka, ent korterit üürida pole selle eest võimalik. Siin tuleb analüütiku selgitusel mängu ostujõu mõiste, mis proovib arvesse võtta, kui palju on ühe elaniku kohta loodud SKP eest võimalik erinevaid kaupasid ja teenuseid tarbida.

“Kui rahvaarvu suurenemine on panustanud positiivselt Eesti SKP kasvu, siis õnneks on viimastel aastatel tõusnud kiiresti ka ostujõuga korrigeeritud SKP elaniku kohta. Kui veel 2010. aastal moodustas Eesti SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest 66 protsenti, siis 2021. aastaks oli see kerkinud juba 81 protsendini. Kahjuks see positiivne trend 2022. aastal aga pöördus, sest ligi 20 protsendine inflatsioon viis meid Euroopasse hinnatasemelt, ent jõukuse kasv sellele järele ei tulnud,” tõdes analüütik.

Pikemas plaanis võib tema hinnangul aga siiski uskuda, et senine majanduslik konvergents jätkub ja kuigi Eesti SKP ei saa kunagi sama suureks kui see on Saksamaal, siis ostujõuga kohandatud SKP poolest elaniku kohta võb Eesti samale tasemele jõuda. (BNS)