Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Eestil võivad ees seista karmid valikud gaasijuhtme Nord Stream 2 ja EL-i osas

-
28.12.2019
Gaasijuhtme-vastased aktsioonis.
© AFP/Scanpix

Eesti koos teiste Balti riikide ja Poolaga on gaasijuhtme Nord Stream 2 vastu, Saksamaa ja teised Lääne-Euroopa maad aga igatsevad Vene gaasi – see võib Euroopa-sisesed suhted väga sassi ajada ja EL-i teisest otsast lagundama hakata.

Saksa poliitikud tegid üleskutse võtta Euroopa Liidus kasutusele meetmeid, mis kaitseksid USA sanktsioonide eest. Algatusega tuldi esile ajal, mil USA kongressi poolt parteiüleselt algatatud sanktsioonid on vähemalt ajutiselt peatanud Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitustööd.

Hirm USA sanktsioonide ees sundis gaasijuhtme paigaldamisega tegelevat Šveitsi ettevõtet Allseas Group S.A. peatama ehitustööd 10 miljardit dollarit maksva Nord Stream 2 gaasitoru kallal, vahendab ERR Wall Street Journali.

Saksamaa valitsus on Nord Stream 2 vastaseid sanktsioone ametlikult kommenteerinud teatega, et gaasijuhtme rajamine läheb küll senisest kallimaks, kuid sellega saadakse valmis 2020. aasta teiseks pooleks.

USA samm tekitas Saksamaal pahameelt ning sundis poliitikuid ja kõrgeid ametnikke tegema üleskutseid koordineeritud lähenemiseks, et kaitsta edaspidi Euroopa Liidu liikmesriikide strateegilisi huve võimalike uute USA sanktsioonide puhul.

“Euroopa vajab uusi instrumente, et olla võimeline end kaitsma pahatahtlike ekstraterritoriaalsete sanktsioonide eest,” kirjutas näiteks sotsiaaldemokraadist asevälisminister Niels Annen Twitteris.

Siin tekibki Eestile oluline teelahe. Kuni Jüri Ratase teise valitsuseni on Eesti välispoliitika jõlkunud Saksamaa ja Euroopa Komisjoni sabas, kuid nüüd on hakatud hindama ka liitlassuhted USA ja Poolaga, kes on gaasijuhtme osas EL-ile ja Saksamaale vastanduvad.

Nord Stream 2 gaasijuhtme osas ei saa Eesti koos teiste Ida-Euroopa maadega enam Saksamaa tuules olla, sest Berliini üha tihenevad suhted meile vaenuliku idanaabri Venemaaga on meile julgeolekurisk – kui sakslastel on venelaste juures suured investeeringud ja nad sõltuvad idagaasist, siis võivad nad mõnegi Kremli sigaduse puhul silma kinni pigistada või vajalike vastumeetmetega venitama jääda.

Seega tuleks Eestil oma julgeolekuhuvides pigem Nord Stream 2 vastaste leeri minna, kuid kui Saksa poliitikud hakkavad eurosolidaarsust nõudma, siis millise seisukoha võtab Eesti välispoliitika? Ühest küljest peaks EL-i toetama, teisalt aga on gaasiprojekt meile ohtlik… kas Eestil jätkub julgust oma huvide eest seista?

Mõned Saksa ametnikud on öelnud, et Euroopa kaitsmiseks USA sanktsioonide eest läheb vaja ka lähemat koostööd Venemaa ja Hiinaga ning seda ajal, mil president Donald Trump survestab EL-i liitlasi ühe rohkem järgima Washingtoni viimase kaubandusvaidlustes Pekingiga.

See on taas hoiatav sõnum – Saksamaa soovib lähenemist Venemaale ja Hiinale, kusjuures tegu on suuresti ebademokraatlike maadega, kellest vähemalt üks ajab Eestile ohtlikku välispoliitikat ja teine hõivab majanduslikult maailma.

Berliinis peetakse üheks võimalikuks meetmeks luua eraldi finantstaristu, mis võimaldaks Euroopa firmadel USA sanktsioonidest kõrvale hoida. Sisuliselt tähendaks see näiteks seda, et tehingutes osalevad pangad asuksid USA haardeulatusest väljas, näiteks Hiinas või Venemaal, selgitas üks ametnik.

Praktikas on end USA sanktsioonide vastu kaitsta keeruline, sest USA majandus on suur, dollaril on oluline roll rahvusvahelistes tehingutes ning USA kontrollib sisuliselt suurt osa maailma finantssüsteemist.

Igal juhul seisab Eesti välispoliitikal ees oluline valik – kas olla koos tugeva Saksamaa mõjuga EL-iga, kes taastab suhteid Putini-Venemaaga, või olla koos muu Nord Streami vastase Ida-Euroopaga USA poolel.