Ehk lõpetaks metsanduses puupõldude rajamise ja keskenduks taas looduslikele metsadele?

Majandus,
- Updated
©UU
Mets on nii eestlase rikkus kui ka silmarõõm.

Eestis jätkuvad jutud metsateemadel, milles arvamused käivad seinast seina – vähe räägitakse aga põlismetsadest.

Eesti metsasuse protsent ei pruugi ka massiraidega tõesti langeda, vaid tõenäoliselt see isegi kasvab, sest langid istutatakse kohe täis – küsimus on pigem sellest, kas me räägime looduslikust metsast või puupõldudest.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Olen istutatud metsi kohanud palju, nii Kaitseliidu õppustel kui ka oma arvukatel loodusmatkadel. Ka vanematetalu maadel, mida majandab minu vend, on omajagu juba kolhoosiajal ridadesse istutatud metsa ja kõik sellised metsad erinevad kõvasti põlislaantest.

Tüüpilisel puupõllul on 30-aastane mets sirgetes ridades, milles läbi murda on raske, ridade vahe aga on samblane, kehva või olematu alusmetsaga, ja puud ridades on vähemalt minu silma järgi kehvema kasvuga ning haigemad kui puu otsast kukkunud käbi paotatud seemnest kasvanud loodusliku külviga mets.

Ma ei ole metsaspetsialist, kuid matkamehe pilguga julgen väita, et puupõldude mets on aeglasema kasvu ja kehvema kvaliteediga. Lisaks puudub puupõldudel looduslik mitmekesisus – kindlasti ei aja seal juuri paljud taimed, mis kohanduvad looduslikus metsas, ega saa nende asukateks ka paljud linnu- ja loomaliigid.

Eesti suurimaks kaotuseks ongi saamas see, et maha on võetud liigirikkad ja loomuliku kasvuga põlismetsad, asemele aga on tekitatud puhtmajanduslik alternatiiv, mis ei tundu ka kvaliteetne olevat – tõenäoliselt tuleb edaspidi ka tarbepuidu sortiment kitsam. Männiistanduste puhul tundub probleem olevat väiksem, kuid kuuseistandused on küll masendavad. Noortena pole hullu, siis on need istandused isegi ilusad, kuid palgimetsaks sirgudes hakkab metsastumise asemele tekkima põllustumine ehk võimule pääseb tihedate ridade ebaloomulikkus.

Tarvastu mail istutas üks soomlane kümnekonna aasta eest suure maalahmaka kultuurhaaba täis – praegu on sellest saanud pikkadest vitstest koosnev tihe ja ebaloomulik mets. Looduse kultuuristamine ei mõju isegi esteetiliselt hästi.

Taas ei oska öelda, milline oleks õige lahendus, aga kas poleks õigem propageerida rohkem ja vähemalt osadel raielankidel vana head looduslikku külvi, jättes selleks seemnepuud ja suuremad salud pealtuule suunale? Või siis istutada kuusekesi mitte vagudesse ja ridadesse, vaid tõesti istutaja suva ja maastiku järgi, jälgides vaid taimede enam-vähem normaalset vahekaugust?

Mets ei ole ainult rahapada, vaid on ka silmailu – ja loodus oskab seda paremini luua ja kujundada. Kunstmetsade kujundamine on mujalgi suureks probleemiks – džungli asemele istutatud tööstuslik õlipalmiistandus ei ole puudest hoolimata sugugi mitte keskkonda päästev mets, vaid on tööstuslik tootmine.

Kogu selle loo juures paneks kommenteerijatele südamele, et see on vaid ühe inimese arvamus, mitte raudne tõde, seega kutsuks üles konstruktiivsele arutelule, mitte Jürgen Ligi moodi lahmivale kriitikale: mida sina, loll, asjadest ka tead!

Jüri Kukk, toimetaja

Kommentaarid

3 commentsOn Ehk lõpetaks metsanduses puupõldude rajamise ja keskenduks taas looduslikele metsadele?

  • Avatar

    Põllu-ja metsamehena aru ma ei saa mis see puupõld viljapõllust halvem on. Ülal oleval fotol on ka puupõld näha minu meelest.Täitsa ilus. Ilu on vaataja silmades. Metsauuendamisega on Eestis tegeletud üle sajandi kindlasti, esimeses vabariigis jagati seemneid ja istikuid ka tasuta selleks. Endal on mitmeid sinilille kasvukoha kuusikuid, millest enamuse olen maha raiunud. Enamik oli raieküps, kuid oli ka 40-ne aastast patoloogi aktiga raiutut. Juurepessu oli kuni 90 protsenti ja tumeroheliste arvates parima väärtusega puistu. Kui need jätta looduslikule uuenemisele, siis sealt tuleb ainult sarapuu üksikute kuuskedega, millised pessu tõttu paari-kolmekümne aasta pärast ära kuivavad. Sellist sarapikku võiks põlluharimisest paralleeli otsides nimetada orasheina või ohakasse kasvanud põlluks. Ridadesse istutatud või külvatud puud tingib vajadus kultuuride hooldustööde järele – paralleeliks kartulipõld, mille sirgete vagude kohta pole paha sõna kuulnud. Lõpetuseks Hardi Tulluse sõnadega: Kui me tahame et meil oleks saja aasta pärast saja aastast palgimetsa siis me peamegi seda praegu raiuma.

  • Avatar

    Kirjatöö autor tabas üsnagi hästi metsanduse probleemi tuuma ja see juures ise mitte olles metsamees. Huvitav ongi tänapäeval see, et metsamehed osadel juhtudel ei näe või ei soovi tunnistada probleeme. Ma ise olen elupõline metsamees ja metsas pole asjad korras, seda vast julgeb tunnistada vähesed metsamehed kuna meie tulu tuleb ikkagi metsaraietest. Kui tunnistame probleeme metsas seame oma sissetuleku ohtu ja enamus pigem vaikib või teeb näo nagu kõik oleks hästi.

    Eestis istutatakse peamiselt kuuske ja kogustes, mis on üle mõistuse suured. Põhimõtteliselt kasvatame järeltulevastele põlvedele puuistandusi. Tõrjume loodusliku uuendust välja. Proovitakse teha kuusikuid, mis teoorias peaks majanduslikud ülimalt suurt kasumit tooma, aga reaalsus on see, et emake loodus töötab selle teooria vastu kõikide vahenditega ,mis tal käepärast on, ulukid, üraskid, seenhaigused, tormid jne. Mida suuremas mahus kuuske istutada, seda kindlamalt võib väita, et see istutatud kuuse massiiv kokku kukub kolinal emakese looduse tahte läbi ja kisub endaga kaasa ka looduslikult tulnud vähesed kuuse metsad.

    Eesti tingimistusse sobib segametsad ja männikud. Kuuse metsade istutamise hullusele tuleks piir panna, kui me soovime tulevikus saada max tulu kuuse metsadest.

    Enamus inimesi näevad metsanduse probleeme sellisena nagu nad on ja väga hästi saavad aru, mis valesti on metsas see juures. Probleemi tunnistamisest algavad ka lahendused. MAK2030 näitas selgelt ära osalesin ise seal töörühmas, kes probleeme kaardistas, et paljud isegi siia maani ei tunnista probleemide ulatust, mis on metsas. Põhjus oli ka üsna selge kõik ,kes probleeme eirasid või ei uskunud on ärilised huvid metsaga läbi metsa raiumise.

  • Avatar

    Asi pole üldsegi nii hull kui tundub. Kui näete mõnda lageraie lanki, siis vaadake, mida seal saetud on—kui on Teie arvates liiga noor kuusik,siis olen kindel, et kuuskedest 80% on nakatunud juurepessiga–ehk siis tuligi maha võtta, et midagigi saada ja tõkestada nakkuse levikut.
    Lageraielankidele on väga täpselt ette kirjutatud, kus tuleb jätta looduslikule uuendusele , kus rajada kultuur kuuse-männi- või kaseistikutega, kus tuleb kultuuri hooldada, kus tuleb kuni esimese valgustusraieni ( ca 20-30 a) eraldis puutumatuna jätta.
    Need mõned langid, mis suurte teede ääres on, ei kirjelda kogu metsa terviklikkust.
    Edu arvamuste avaldamisel, kusjuures kasuks oleks ka asjatundjate lugusid lugeda näit.Maalehest ja selle lisast Metsaleht.
    Eesti ja selle põldude ja metsade ja merede ja inimeste eest!

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused