EKRE hoiatus põuakahjude tõttu hoogustuva maamüügi eest tundub praktikas teostuvat

Tänavune põuane suvi tegi põllumehed taas ebakindlamaks ja valitsus neile selles osas eriliseks toeks polnud.

Üha enam elulisi momente tõestab seda, et EKRE-l on ikka ja jälle õigus.

Kui põuane suvi ajas põllumehed suure kahjumi tõttu ärevusse, teatas Ratase valitsus, et eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutusele 20 miljonit eurot, leevendamaks põuakahjustuste mõjusid. Paraku nägi valitsus rahaeraldust intressiga laenuna põuast tingitud käibevahendite puuduse leevendamiseks ning käendusena. Ehk siis pakkus riik laenuvarianti, mis sulgenuks põllumehed täiendavasse võlaorjusesse – seetõttu pole maaharijad siiani sellise abi vastu erilist huvi üles näidanud.

EKRE pakkus tollal välja, et valitsus peaks pakkuma intressita laenu, mis võimaldaks täita kohustused pankade ees kuni järgmise saagini. Ratase kabineti pakutud varianti nimetas Mart Helme sisuliselt SMS-laenuks – sellise finantskohustuse saab endale võtta vaid ettevõtja, kellel seda tegelikult vaja ei ole.

Mart Helme hoiatas, et kui valitsus jätab põlluharijad abita, siis on põllumajanduses oodata pankrottide lainet, mille tulemusel liiguvad mets, maa ja tootmisvahendid välismaalaste kätte ja eestlased muutuvad popsideks. Nüüd on selgunud, et hoiatus osutus tõeks – Postimehe Maa Elu lisa kirjutab sellest pealkirja “Raske suvi sunnib põllumaa rahaks tegema” all.

Artiklis väidetakse, et sel sügisel on kinnisvara hindajate poole pöördunud tavapärasest rohkem põllumaa omanikke, kes on saanud ostupakkumise ja tahavad hinnale täiendavat kinnitust. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukoja esimees Olav Kreen arvab, et enamasti müüakse siiski vaid osa maast, et leida rahalisi vahendeid ellujäämiseks. Suurtootjad oma maad ei müü, ilmselt lähevad seda teed pigem väiksemad põllumajandustootjad, kes on ka suuremas hädas. Väga tõenäoline, et põllumehed hakkavad raha teenimiseks ka metsa rohkem langetama.

Maa hind ja rendimaksumus on pidevalt tõusnud, ja kuigi maatehingute arv on pigem vähenenud, võib põuast tingitud kitsikus müügitehinguid taas lisada. Kahtlemata oleks EKRE soovitatud intressita laen suurendanud põllumeeste võimet vastu seista ilmastikust tingitud majanduslikule kitsikusele ja suurendanud nende kindlustunnet homse ees. Valitsus tegi paraku vaid kosmeetilise abipakkumise.

Lisaks juba avalikustatud majandusprogrammile on EKRE-l asjatundjate poolt väljatöötamisel põllumajandusprogramm, mis aitab põllumajandust ja maaelu oluliselt turgutada, ääremaastumist lõpetada ning elu maale tagasi tuua.

EKRE programm ütleb “Me ei toeta maa müüki välismaalastele. Leiame, et maaomanikuks tohiks olla üksnes Eesti kodanikud, kodanikeühendused, riik ja omavalitsused. Maatulundusmaa kasutaja peaks üldjuhul olema ka selle omanik.”

Kommentaarid