Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Enamik ketikauplusi lubas kriisis hätta sattunud tarnijaid mitte trahvida, aga Maxima väänab täie rauaga

-
11.06.2020
Maxima
© UU

Enamik ketikauplused lubasid, et nad oma lepingupartneritelt võimalik tarneraskuste korral koroonakriisi ajal trahve ei nõua, aga Maxima lähtub põhimõttest, et „raha ei haise“.

 

Riigikogu liige ja Toidutööstuste toetusrühma esimees Kai Rimmel pöördus pärast eriolukorra kehtestamist ketikaupluste poole küsimusega, kas toidutootjatele kohaldatakse ajutiste tarneraskuste korral trahve või tehakse eriolukorra tõttu erand.

„Sain suurtelt kettidelt vastuse, et arvestades eriolukorda traditsioonilisi trahve ei kohaldata. Eesti toidutootjate ellujäämist silmas pidades on kaupluste vastutulek igati positiivne,“ märgib Rimmel.

Maxima Eesti juhatuse liige ja tegevjuht Edvinas Volkas lubas muu hulgas, et: „Juhul kui meiepoolne kaubasoov on arvestatavalt mahukam kui on olnud tavapärane, siis loomulikult me trahve ei määra. Sellises olukorras tuleb jääda mõlemal osapoolel mõistlikuks, sest oluline on tagada Eesti inimestele toidu- ja esmatarbekaupade kättesaadavus.“

Tänaseks on saanud teatavaks, et Maxima ei pea võimalikuks trahvidest loobuda ning saadab trahve välja ka märtsikuu eest. Kõigepealt saadetakse ettevõttele välja pretensioon tellimuse nõuetekohase täitmata jätmise kohta, mille tavaliselt ettevõte – kui tunneb, et pole alust – vaidlustab ja selgitab, millest tarnehäire oli tekkinud. Lõplik trahvisumma selgub vaidluste või ühise kokkuleppe tulemusena. Siis saadetakse lõplik pretensioon koos arvega. Arve muuseas tasaarveldatakse jooksvalt Maximale esitatud arvetelt. Ühtlasi on tavapärane, et kui ettevõtja vaidlustab trahviarve, siis vaidlustamise perioodil ei maksa Maxima tarnijale ühtegi arvet.

„On kahetsusväärne, et trahvide esitamisest ja nende väljanõudmisest on saanud Maxima keti üks ärisuund,“ ütleb Rimmel.

Ühtlasi tänab Rimmel neid Eesti toiduainetetööstuseid, kes on käitunud kriisi ajal vastutustundlikult ja suudavad vaadata kaugemale oma rahakotist. “Eesti toidutootjate ellujäämine peaks olema kogu ühiskonna asi,“ ütles Rimmel.

UU