23.02.2019
Endel Oja
EKRE majandusprogrammi toimkonna juhataja Endel Oja vaatleb eksimusi rahandusministeeriumi (RM) analüüsis EKRE majandusprogrammi kohta.
“Sissejuhatuseks tuleb murelikult tõdeda, et kui antud analüüs iseloomustab RM vastavate ametnike kvalifikatsiooni ja arusaamu riigieelarve kujunemisest, soovitan edaspidi olla RM ametnike arvamuste ja analüüside osas äärmiselt ettevaatlik. Millest selline kriitiline hoiak?
Selle põhjustas meie majandusprogrammi rahandusministeeriumi poolne analüüs, mis kubiseb vigadest, oluliste mõjutegurite mittearvestamisest ja mehhaanilisest lähenemisest majanduses toimuvatele protsessidele.
RM peamised vead meie majandusprogrammi analüüsimisel ja järelduste tegemisel on järgmised.
1. Käibemaksu alandamine 15%-ni toob RM arvutustes riigieelarvesse alalaekumise summas 570 miljonit eurot aastas ehk RM arvestab, et kogu see summa läheb käibest välja. Tegelik elu on siiski selline, et see raha jääb inimestele kätte ja tuleb ostudena uuesti ringlusse, seega 15% antud maksualanduse tulemusena inimestele kätte jäänud rahast laekub käibemaksuna tagasi, lisaks aktsiisid jm. Seepärast on tegelik miinus riigieelarvele väiksem, ca 470 miljonit eurot.
2. Täielikult vale on RM väide, et EKRE programmis olev alkoholi ja autokütuste aktsiiside alandamine ei too riigeelarvesse raha tagasi. Tegelikult võime siin julgelt arvestada riigieelarvesse lisalaekumisi kokku ca 200 miljonit eurot aastas.
3. RM arvab, et teatud käibemaksude alandamisi (elektriautodele 0%) ei luba EL meil teha. See paraku ei tähenda, et antud meedet ei oleks võimalik rakendada. Kui EL meile selleks erandit ei tee, siis on RM ülesanne leida selleks muid teid, mitte ise endale tõkkeid püstitada.
4. RM arvab, et EKRE kehtestab automaksu 100 eurot kuus ettevõtete sõiduautodele. See on vale. Meie programmis on kirjas: „Kehtestame ettevõtete sõiduautodele tänase kilovatipõhise maksustamise asemel ühtse automaksu 100 eurot kuus ja lõpetame ristkasutuse maksustamise.“ RM näeb siin 84 miljonit eurot lisatulu riigieelarvele, meie oleme autode maksustamise muudatusega arvestanud hoopiski riigieelarve laekumiste vähenemist 10 miljonit eurot aastas.
5. Põhimõtteline viga, mida RM meie majandusprogrammi analüüsimisel teeb, on arvamus, nagu toodaks meie investeerimisprogramm riigieelarvesse miinust – näiteks kolme põhimaantee ehitamisel 4-realisteks 8 aasta jooksul arvestab RM negatiivset mõju riigieelarvele 283 miljonit eurot aastas. Tegelikult on vastupidi – kuna kogu investeerimisprogramm finantseeritakse pikaajaliste riigilaenude (40 aastat) abil, siis need summad laekuvad majandusse väljastpoolt riigieelarvet ja läbi maksulaekumiste toovad hoopis arvestuslikult riigieelarvesse lisatulu ca 100 miljonit eurot aastas jätkuvalt kõigi 12 aasta jooksul.
6. Väga suur tähelepanematus RM poolt on eirata meie majandusprogrammi punkti, kus kohustume 5 aasta jooksul igal aastal vähendama riigi juhtimise kulusid 6% võrra, mis jätab riigieelarvesse lisatulu vähemalt 100 miljonit eurot aastas.
7. Rail Balticu „projekti“ kohene lõpetamine vähendab riigieelarve koormust 10 aasta jooksul ca. 1 miljardi euro mahus. Ka seda ei ole RM arvestanud.
8. EKRE pensionite tõstmise lubaduse maksumuseks tõsta keskmine pension 800 euroni 4 aasta jooksul arvestab RM miinuseks riigieelarvele 594 miljonit eurot aastas. Me kaotame pensionite II samba ja viime haiguspäevade eest maksmise Haigekassast Töötukassasse. Selle meetmega lisame 2019. aasta keskmisele pensionile, mis on 448 eurot, koheselt 160 eurot. Siin mingit miinust riigieelarvesse ei teki. Kui indekseerime seejärel vastavalt majanduskasvule seda summat järgneva 4 aasta jooksul, jõuamegi keskmise pensioni summani ca 800 eurot kuus. Need tõusud nõuavad riigieelarvest lisaraha ca 165 miljonit eurot aastas, kuid see põhineb ka majanduskasvule.
Kokkuvõttes on tõsiasi, et EKRE majandusprogrammi terviklik elluviimine ei vii riigieelarvet miinusesse, vaid hoiab seda esimesel kolmel aastal tasakaalus ja alates 4. aastast tekib riigieelarvesse võrreldes tänasega juba ülejääk. Samal ajal on oluliselt kasvanud rahva heaolu ja paranenud ettevõtete tegutsemistingimused, mis loob eeldused majanduskasvu jätkumiseks ja rahva heaolu jätkuvaks tõusuks.”