25.01.2022
Auveres on järgmine kobarkäkk. Pilt on illustratiivne.
“Vaestele peredele pole õige ütelda, et tarbige vähem elektrit,” leiab energeetikaprofessor Alar Konist ajalehele Pealinn elektri rekordhindadest ja nende kompenseerimisest kõneldes. “Lisaks tuleks tavatarbijad börsisüsteemist lahti ühendada ning minna reguleeritud hindade juurde või vähemalt kehtestada hinnalagi.”
Ta prognoosib, et vähemalt nendel perioodidel, kui meil energiat kõige rohkem vaja on, läheb energia hind taas lakke ja siis ei ole mõtet rääkida, et meil on päike ja tuul. Suvel saame hakkama ka vähese energiaga, aga talvel häid lahendusi pole. Ahje küttes töötame juba neile kliimaeesmärkidele niikuinii vastu.
„Tekib olukord, kus meil ei ole piisavalt tootmisvõimsusi ja keegi ei ole huvitatud nende suurendamisest, sest turg on prognoosimatu ja hinnad heitlikud. Keegi ei taha suuri investeeringuid teha, kui ei ole teada, kas see raha ka tagasi toob. Lisaks pole tulnud turule uusi energiatootjaid. Miks peaks üks tootja tegema investeeringu täiendavasse tootmisse, kui see võib põhjustada hinnalangust ja kasumi vähenemist?“ räägib energeetik turu loogikast.
„Praegu on meil olukord Narva elektrijaamadega selline, nagu oleks meil kuuris vana Zaporožets või Volga. Me teame, et see on olemas. Aga kui õues on nii külm, siis ei või iial teada, kas see käivitub. Lisaks sellele, et ressurss on ammendunud, ei ole sellel ka mingisugust töökindlust järele jäänud, rääkimata heitmenäitajatest,“ lisab ta.
Konist: „Öeldakse, et me ehitame nüüd uusi tuuleparke juurde, mis aga ei taga meile miinuskraadidega odavat elektrienergia hinda. Süsteem muutub veel kulukamaks, kui sinna arutult investeerime ja ei vaata süsteemi kui tervikut. Selleks, et taastuvenergia võrku mahuks, tuleb teha väga palju suuremahulisi kulutusi võrgu taristusse. Kõik räägivad energia genereerimise hinnast, mitte sellest, mida peaks tegema, et elekter üldse pistikusse jõuaks. Plaani B on vaja, kuid keegi sellega ei tegele.“