Estonian Cell: elektrihind kahjustab Eesti tööstuse konkurentsivõimet

Majandus,
- Updated
©Uued Uudised
Eesti on ise elektritootja, aga hülgab rohepöördehullusest oma põlevkivienergeetika.

Eesti ühe suurima elektritarbija, haavapuitmassi tootja AS Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul on Eesti tootmisettevõtete konkurentsivõime Euroopa Liidus (EL) tänu siinsetele kõrgetele elektrihindadele juba langenud ning hinnatõus jõuab juba tasemele, mida pole võimalik müügihindadesse edasi anda.

“Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime on juba vähenenud võrreldes teiste EL-i tööstusettevõtetega, kuna teistes riikides on juba ulatuslikult kasutatud võimalusi, mida loovad “Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale.” [EL-i ajutine meede – toim.] Näiteks on selliseid meetmeid seoses maagaasi- ja elektrihindade tõusuga toetustena rakendanud Saksamaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Soome, Hispaania, Portugal ja teised riigid,” ütles Lahe BNS-ile.

Ta tõi näiteks, et Saksamaal lubatakse energiaintensiivsetele tööstustele, kes suudavad tõendada energiakulude vähemalt kahekordistumist, riigipoolset tagastamatut toetust 2 kuni 50 miljonit eurot ajutisel abimeetmete perioodil.

Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas tõusis elektri keskmine börsihind kolmapäeval rekordilise 682,05 euroni megavatt-tunnist. Kõige kallim, 4000 eurot megavatt-tunnist, oli elektri börsihind kolmapäeval kell 18–19. Mõned tööstusettevõtted, näiteks Nõo Lihatööstus, seiskasid sel tunnil ka tootmise.

Lahe sõnul on aga Estonian Celli tootmisprotsessid spetsiifilised ja kõrgema tunnihinnaga perioodiks elektriseadmete väljalülitamine pole nii lihtne kui kodutarbijal ning see ei annaks ka mingit efekti.

“Meie 24/7-režiimil töötavat tehase tööd ei saa peatada sõrmenipsust üheks tunniks, kuna nii käivitamine kui seiskamine võtavad aega mitmeid tunde. Elektritarbimise suurusest lähtuvalt on meile kehtivad reeglid erinevad nendest, mis kohalduvad kodutarbijatele. Päev varem ette tellitud kogustele tunnipõhine tarbimise muudatus kahjumit ei vähendaks,” selgitas Lahe.

Mõistagi kajastub tootmissisendite hinnatõus ka valmistoodangu hinnas. Estonian Celli otsestest tootmiskuludest moodustavad energiahinnad umbes 45 protsenti ning energiakulud on aasta baasil tõusnud mitukümmend miljonit eurot. Lahe sõnul ei saa ettevõte lõputult hinda tõsta, kui ei soovi tihedast rahvusvahelisest konkurentsist välja langeda.

“Augustis toimunud arengud teevad eriti murelikuks, kuna elektri keskmine hind on juuliga võrreldes tõusnud peaaegu 60 protsenti ja viimaste päevade hinnatase on müügihindadesse edasilülitamiseks väljakannatamatult kõrge. Seetõttu on riiklikul tasemel ajutised abimeetmed käimasoleva energiasõja olukorras tööstusele möödapääsmatult vajalikud,” toonitas Lahe.

Juhatuse liikme sõnul on ettevõte otsinud ja rakendanud erinevaid energiaefektiivsuse meetmeid juba enam kui 10 aastat. “Hiljutiste investeeringute tulemusena vähenes Estonian Celli aastane energiatarbimine järjest nii 2020. kui 2021. aastal enam kui 10 gigavatt-tunni võrra. See on suurem sääst kui enamiku Eesti ettevõtete aastane elektritarbimine,” tõi Lahe välja.

AS Estonian Cell on Kundas asuv haavapuitmassi tehas, mis annab tööd 99 inimesele. Ettevõtte omanik on Austria kontsern Heinzel Group. (BNS)

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused