Tööturul on ebatavaline vastasseis tööandjate ja kohtutäiturite vahel. Töötajate eest võlgade tasumine on raamatupidajatele suur koorem, mistõttu ettevõtted keelduvad mõnikord seda tegemast, kirjutab Äripäev.
„See on Eesti Vabariigi tavapraktika, et kui riigil on vaja midagi ära teha, peab seda tegema ettevõtja,“ kurdab vaipade ja põrandakatete tootja Mistra-Autex ASi tegevjuht ja omanik Priit Tamm Äripäeva venekeelsele väljaandele Delovõje Vedomosti. „Kui on vaja üles leida käibemaksupetturid, peab seda tegema ettevõte, kui rahapesijad, siis peab seda tegema pank. Kõike peab tegema äri ja riik ei tee midagi.“
Antud juhul on probleem selles, et kui riigil on vaja võlg inimeselt sisse nõuda, pöörduvad kohtutäiturid tööandjate poole.
Niipea kui võlgnevustega inimene saab tööle ja tema andmed jõuavad tööregistrisse, hakkavad ettevõtted saama teateid ning osa töötasust tuleb selle töötaja võla tasumiseks kohtutäituritele üle kanda.
„Inimene ei ole veel tööle jõudnudki, kui viis-kuus võlausaldajat on meile juba kirja saatnud. See kõik on raamatupidaja lisatöö: 10% sinna, 10% siia, 10% sellele, 10% tollele,“ on Mistra-Autexi juht Tamm nördinud.
Eesti keskmine võlgnik on 42aastane mees. Keskmiselt on ühel võlgnikul ligi kümmekond (9,5) nõuet ja võlgade kogusumma on 20 255 eurot.