26.10.2017
Rail Baltic
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi hinnangul on Rail Balticu üldine tasuvusanalüüs Euroopa Komisjoni tasuvusanalüüside koostamise normidega kooskõlas. “Meil ei ole põhjust kahelda analüüsi metodoloogilises kvaliteedis, mis – veelkord rõhutades – oli teostatud kooskõlas Komisjoni normidega,” kirjutas Euroopa Komisjoni TEN-T liikuvusprogrammi liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi direktoraat B direktor Herald Ruijters kirjas Eesti Rail Balticu vastastele MTÜ-st Avalikult Rail Balticust, teatas Rail Balticu rajamiseks loodud RB Rail AS. MTÜ Avalikult Rail Balticust hinnangul ulatub EY koostatud tasuvusuuringu vigade summa vähemalt 4,1 miljardi euroni ehk veerandini kõikidest sotsiaalmajanduslikest tuludest. Suurim probleem on veoautode saastemõju arvutamises tehtud umbes kolme miljardi suurune viga, sest moodsate veokite saastenäitajad on 25 korda väiksemad kui on tasuvusanalüüsis arvestatud.
Ruijters märkis, et nii projekti teostajad kui analüüsi koostajad on alati olnud valmis kõigi osapooltega konstruktiivset dialoogi pidama. Aruande täisversioon ja tulemused on projekti veebisaidil avalikult kättesaadavad. Lisaks on toimunud aruande avalikud esitlused Rail Baltica Global Forumi üritustel nii Riias kui ka Eestis.
MTÜ Avalikult Rail Balticust on varasemalt väljendanud arvamust, et finantsteenuste ettevõtte EY koostatud tasuvusanalüüs ei vasta Euroopa Komisjoni normidele ega kvalifitseeru seega ka Euroopa Liidu rahastusele.
Mittetulundusühingu hinnangul on EY tasuvusanalüüsis vead, mis seavad projekti abikõlblikuse kahtluse alla ja tekitavad riski, et EL-i toetused raudtee ehitamiseks tuleks Eestil tagasi maksta. Tasuvusuuringu vigade summa ulatub vähemalt 4,1 miljardi euroni ehk veerandini kõikidest sotsiaalmajanduslikest tuludest. Suurim probleem on veoautode saastemõju arvutamises tehtud umbes kolme miljardi suurune viga, sest tänapäevaste veokite saastenäitajad on 25 korda väiksemad kui tasuvusanalüüsis on arvestatud. Vigade parandamise järel näitab tasuvusanalüüs, et projekt ei ole Euroopa Liidu jaoks abikõlbulik.
Avalikult Rail Balticust juhatuse liikme Priit Humala kinnitusel on oluline läbi mõelda, millist Rail Balticut Eesti vajab, milline trass oleks kulude mõistes optimaalne ja regionaalpoliitiliselt Eestile kõige kasulikum, olemasolev analüüs tuleb auditeerida, vajadusel koostada uus pädev tasuvusanalüüs. „Tasuvusanalüüsi vigade parandamise järel selgub, et tänases lepingus sätestatud trassi Euroopa Liit rahastada ei saa, olemata lepingu ratifitseerimisest. Rail Balticu projekt ei pea siiski tegemata jääma. Et projektiga edasi minna, tuleb leida optimaalne ja oluliselt säästlikum lahendus. Jaanalinnu kombel vigadest mööda vaatamine, olukorda ei päästa,“ lausus ta.