“Innovaatiline Eesti” – võõrtöölised haihtuvad ja riik ei tea “kadunukestest” midagi

Eesti odavale võõrtööjõule orienteeritud tööhõivepoliitika annab kibedaid vilju – muuhulgas valitseb tööjõuturul ka korralagedus, mida on kirjeldanud Äripäev. Samas aga tahavad Kaja Kallase valitsus ja minister Sutt odavtööliste sisseveo veelgi hõlpsamaks ja laialdasemaks teha.

Äripäev kirjutab, et umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on. Neile on väljastatud Eestis töötamise luba, kuid palka nad siin ei saa – nad kas pole Eestisse jõudnudki, neile kas makstakse palka mustalt või ei maksta üldse, või on nad Eestist edasi teistesse riikidesse edasi liikunud. Kui “kadunukesed” teeniksid Eestis seadusega ette nähtud ehk minimaalselt Eesti keskmist palka, koguneks riigikassasse maksutulu 5,3 miljonit eurot.

Äripäev käsitleb probleemi veelgi laialdasemalt – ilmneb, et Eesti ettevõtjad ka tüssavad võõrtöölisi päris kõvasti. Samas aga kirjutab meedia pidevalt sellest, kuidas Eesti vajab üha uusi võõrtöölisi ja tekitatakse mulje, et nendega minnakse koos õitsengule. Reaalsuses aga ei suuda riik ise teada saada, kus nad hetkel on ega ka takistada nende ekspluateerimist.

Tegelikult aga toob iga võõrtööjõu sissetoomine kaasa suuri probleeme. Töökäed ehitusel on asja helgeim moment. Sageli on teisest kultuuriruumist tulnutel meist erinev mentaliteet, teistsugune töökultuur ja seaduskuulelikkus (ukrainlane Arseni Delfi loos, kes pidas eestlasi liiga seaduskuulelikeks, ise aga on Eestis juba mitmeid kordi karistatud) – tööandja aga väga ei vastuta selle eest, mis toimub väljaspool tööaega.

Siia kord juba saabunud võõrtööline hakkab tõenäoliselt siin korduvalt käima, saades uue Suti seadusega võimaluse pikemaks Eestisse jääda – siis tuuakse ka pere järele ja võõrad lülituvad siinsesse sotsiaalsüsteemi. Ukrainlased juba otsivad lasteaia- ja koolikohti. Paljude võõrtööliste saabumine halvendab demograafilist situatsiooni eestlaste kahjuks, laiendab vene keele kasutusringi ja tekitab kultuurikonflikte.

Eesti ettevõtjad aga pole alati nii toredad, nagu püütakse muljet jätta – võõrtöölist tahetakse ennekõike võimaluse pärast talle vähem maksta. Jutud tippspetsialistidest on hundijutud – nemad tulevad teisi teid pidi ja vabamalt. Äripäeva kirjeldatu toimib valdavalt ikka ehitusmeeste, keevitajate, põllumajandustöötajate ja teiste ametimeeste ümber, keda võib pidada oskustöölisteks, kuid samas on nad ka enamasti füüsilist tööd tegevad lihttöölised.

Ei maksa kuulata minister Suti loba innovaatilisest arengust ja tippspetsialistide põuast – kogu sellise poliitika taga on ennekõike odavukrainlane.

UU